Igikelts: erinevus redaktsioonide vahel

Igikelts tekib aladele, kus esinevad aasta ringi suhteliseltaastaringselt madalad [[õhutemperatuur]]id, ja vähe [[Sademed|sademeid]]. – seegaSeega leidubesineb neidigikelts [[Kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliimaga]] aladel.

Igikeltsa paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500 meetrini. Peale sademete ja temperatuurideõhutemperatuuri sõltub igikeltsa sügavus peamiselt pinnase koostisest ja lõhelisusest;. midaMida lõhelisem ja jämedateralisem pinnas, seda sügavamale võib ulatuda ka külmumispiir.

Eristatakse lausalist, katkendlikku, saarelist ja merealust igikeltsa. Lausaline igikelts katab ligikaudu 20 miljonit km²² Maa pinnast. Saareline igikelts paikneb, kas mägedes või lausalise igikeltsa läheduses.

Igikelts võib olla kas süngeneetiline, see tähendab (tekkinud üheaegselt [[Setted|setete]] kujunemisega,) vōi epigeneetiline, see tähendab külmunud(tekkinud pärast setete kuhjumist).

Igikelts on reliktne nähtus ehk püsinud vähemalt [[Weichseli jäätumine|viimasest jääajast]],. selleSelle tõestuseks on näiteks mitmed [[mammut]]ite säilinud jäänused, mis vastasel korral oleksoleksid hävinud.

Igikeltsa alade jääkatteta piirkondades võib pealmine ehk aktiivseks horisondiks nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, seda nimetatakse aktiivne horisont, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivne-passiivseks ehk inertneinertseks horisonthorisondiks. Arusaadavalt sõltub aktiivseAktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest:, mille hulka kuuluvad muu hulgas [[Laiuskraad|geograafiline laius]], [[nõlva ekspositsioon]], temperatuur,õhutemperatuur ja pinnase [[soojusjuhtivus]] jne.

Igikelts on ka oluline reljeefikujundavreljeefi kujundav tegur. Ta põhjustab muuhulgasmuu hulgas selliseid nähtusi nagu: [[solifluktsioon]], [[defluktsioon]], [[termoabrasioon]], [[pinnase kohrutus]], [[pingo]], [[termokarst]], [[jääkiil]], [[polügonaalpinnas]], ja [[palsa]].

Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu jõed on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga [[Meandreerumine|meandreerunud]].