Kivimite ringe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Üks võimalik kivimite ringe võiks välja näha järgnev: [[maakoor]]es on [[Vedelik|vedel]] [[Happeline kivim|happelise]] koostisega [[magma]], mis aeglaselt jahtudes hakkab tarduma ning moodustab [[süvakivim]] [[Graniit|graniididist]] koosneva [[plutoon]]i. [[Eksogeensed protsessid|Eksogeensete protsesside]] toimel [[Erosioon|erodeeritakse]] graniitse plutooni kohal olevaid kivimeid, mistõttu tõuseb maapind [[Isostaasia|isostaatiliselt]] kõrgemale. Lõpuks on kõik plutooni kohal olnud kivimid ära kulutatud ning graniit [[Paljandumine|paljandub]] maapinnal. Graniiti moodustavad [[mineraal]]id [[päevakivi]] ning [[kvarts]] hakkavad murenema ning muutuvad vastavalt [[savimineraal]]ideks ning [[Liiv|liivateradeks]], mis vooluvee ning [[tuul]]e toimel eemale kantakse ja [[settebassein]]idesse [[Settimine|setitatakse]]. Settinud osakestest saab [[Diagenees|mattumisel ja tihenemisel]] [[settekivim]]. Liivast tekib [[liivakivi]] ning [[savi]]st [[savikilt]]. Settekivimid võivad aja jooksul mattuda kilomeetrite sügavusele maakoorde, kus valitseb palju kõrgem [[rõhk]] ja [[temperatuur]] kui maapinnal. See viib kivimite moondumise ehk tahkes olekus ümberkristalliseerumiseni, sest algsed settekivimit moodustavad mineraalid ei ole muutunud tingimustes enam [[Keemiline stabiilsus|stabiilsed]]. Liivakivist saab [[moondekivim]] [[kvartsiit]] ning savikildast olenevalt moonde [[Moondeaste|intensiivsusest]] [[kilt]], [[fülliit]], [[gneiss]] vms. Kui temperatuur muutub nii kõrgeks, et mineraalid hakkavad [[Sulamine|sulama]], saab moondekivimeist taas magma, mis tähendab, et üks kivimite ringe tsükkel sai täis.
[[Kategooria:Petroloogia]]
|