Suursaar: erinevus redaktsioonide vahel

Suursaar on lähim koht [[Eesti]]le, kus [[paljandumine|paljanduvad]] [[aluskord|aluskorrakivimid]]. Saare geoloogilises arengus on olulist rolli mänginud [[tektoonilised liikumised]], [[vulkanism]] ning hilisem [[denudatsioon]]. Suursaar on väga huvipakkuv oma geoloogilise ehituse äärmise mitmekesisuse poolest. Saare moodustab submeridionaalne aluskorra blokkplokk, mis on tõenäoliselt ümbritsetud [[murrang]]utest. Saar koosneb kahest [[Struktuurne korrus|struktuursest korrusest]]. Alumise osa, mis paljandub saare lääneosas, moodustavad [[Svekofenni kompleks]]i [[Tardkivim|tard-]] ja [[moondekivim]]id, ülemise aga [[Orogenees|postorogeensed]] [[Vulkaaniline kivim|vulkaniidid]], peamiselt [[Happeline kivim|happelised]] [[kvartsporfüür]]id.