Redaktsioon: 5. august 2010, kell 14:20 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. august 2010, kell 14:24 redigeeri eemalda Kaali (arutelu \| kaastöö) 984 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: [[Eesti]] aladel tekkisid linnamõisad põhiliselt [[16. sajand]]i teisel poolel pärast [[Liivi sõda]]. Linnamõisad kas saadi kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsid) mõisu kuni [[18. sajand]]i teise pooleni. Linnamõisaid oli kahte liiki. Otse linnavalitsusele allunud mõisaid nimetati ~~patromoniaalmõisateks~~patrimoniaalmõisateks. Sellised mõisad ei pidanud tingimata asuma linna vahetus läheduses. ~~Patromoniaalmõis~~Patrimoniaalmõis staatus oli [[Tartu]] linnamõisatel. [[Haabersti]] oli Tallinna ~~patromoniaalmõis~~patrimoniaalmõis. Ülejäänud linnamõisad oli õiguste poolest [[rüütlimõisad]]. Neil võisid olla majanduslikult iseseisvad allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõisad]] (''Beigut'') ja [[karjamõisad]] (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised. [[1919]]. aasta [[maareform]] linnamõisaid ei puudutanud. [[1926]]. aastal anti rentnikele ja teistele väikemaapidajatele õigus nõuda oma käes olevate maade sundvõõrandamist. Mõned linnamõisad eksiteerisid mõisamajapidamistena kuni [[1940]]. aastani.

Linnamõis: erinevus redaktsioonide vahel