Redaktsioon: 5. august 2010, kell 12:48 redigeeri 213.219.84.226 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. august 2010, kell 13:34 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust P toim Uuem muudatus →
1. rida: '''Burchard von Dreileben''' (ka ''Borchart van Dreinlove'', ''Dreyleven'', [[ladina keel\|ladinapäraselt]] ''Borgardus de Drelegen'') oli [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister\|meister]] aastatel [[1340]]–[[1345]]. Dreileben pärines [[Vestfaal]]ist ja astus Liivi ordusse tõenäoliselt enne [[1320]]. aastat, misjärel sai temast [[Viljandi ordulinnus]]e [[kumpan]]. Seejärel oli ta [[Vindavi komtuur\|Vindavi]] ja [[Miitavi komtuur]]. Ilmselt viimasel ametipostil oleku ajal valiti ta ordumeistriks. Enne ~~tema ordmeistriks~~ordumeistriks saamist temast kindlaid allikalisi andmeid aga pole. Liivi ordu meistriks saanuna alustas Dreileben peagi sõda [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva]] vastu. Tema käsul rajati Liivimaa idapiirile [[1342]]. aastal ka kaks uut linnust: [[Aluliina linnus\|Aluliina]] ja [[Vastseliina linnus\|Vastseliina]]. Sealjuures abistas teda väga suurel määral [[Viljandi komtuur]] ja hilisem ordumeister [[Goswin von Herike]]. 7. rida: Dreilebeni meistriksoleku ajal toimus [[Jüriöö ülestõus]], mille ta maha surus ja võttis [[1343]]–[[1344]] ordu kontrolli alla taanlaste alad [[Põhja-Eesti]]s ([[Eestimaa hertsogkond\|Eestimaa hertsogkonna]]) eesotsas [[Tallinn]]aga. Suure tõenäosusega sai Dreilebeni aktsioon alguse just [[Vastseliina linnus]]est, kuna kroonika kirjutajate teatel viidi sõnum puhkenud ülestõusust [[Harjumaa\|Harju]]- ning [[Virumaa]] vasallide abipalve ordumeistrile, kes orduvägede eesotsas [[Pihkva]] piiril venelaste vastu seisis. Ent kuna ordumeistri asukohta pole otseselt märgitud, võis ta asuda ka mujal, näiteks [[Viljandi]]s või [[Tartu]]s, olles alles teel Liivimaa idapiirile. Selle kasuks räägib ka see, et Dreileben jõudis [[Paide]]sse eestlaste saadikutega läbi rääkima väga lühikese aja jooksul. Dreileben on ~~eesti~~Eesti ajalookirjutuses saanud külge negatiivse märgi just seetõttu, et ta käskis [[Paide linnus]]es toimunud läbirääkimiste ajal eestlaste saadikud, neli kuningat (pealikku) ja kolm sulast, vangistada, seda hoolimata saadikupuutumatuse nõudest. Tõenäoliselt luges Dreileben neid reeturlikeks mässajateks, kellega tõelisi läbirääkimisi toimuda ei saa. Eestlased hakkasid vangistamisele vastu ja tapeti. Seejärel purustas Dreileben eestlased [[Kanavere lahing\|Kanavere]] ja [[Sõjamäe lahing]]us ja võttis järgmise aasta suveks Harjumaa lõplikult ordu kontrolli alla, kroonika teatel vallutas ta kaks eestlaste linnust. Samaaegselt võttis Liivi ordu oma kontrolli alla ka taanlaste valdused Virumaal. 1343. aastal end ordu ja piiskoppide võimust vabastanud Saaremaaga läks Dreilebenil aga kauem aega, selle suutis ta alistada alles pärast kahte sõjakäiku [[1344]]. ja [[1345]]. aastal ning [[Preisimaa]]lt saabunud [[Saksa ordu]] vägede kaasabil. 1345. aastal loobus ta ordumeistri ametist ning võis olla [[1346]]. aastal [[Tallinna komtuur]] või tema kohusetäitja (''provincialis''). Ebakindlus tema ametinimetusega on seetõttu, et 1346. aastal ostis Saksa ordu Eestimaa endale ning loovutas selle Liivi ordule valitsemiseks alles järgmisel aastal. Seega oli Dreileben pigem valduse ülemineku aegne ajutine asevalitseja. Pärast seda (veel 1346. aasta jooksul) oli ta Saksa ordu komtuur [[Brodnica\|Strasburgis]] ~~Preisimaal~~[[Preisimaa]]l. [[1366]]. aastal on teda mainitud kunagise Liivi ordumeistrina, pärast seda ~~tema~~ teated ~~temast~~Dreilebenist lõppevad. ==Kirjandus==

Burchard von Dreileben: erinevus redaktsioonide vahel