Kõhutüüfus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alts (arutelu | kaastöö)
Alts (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
 
==Haigestumine==
Inimene haigestub bakteriga, kui sööb toitu või joob [[vesi|vett]], mis on saastunud haige inimese [[väljaheide|väljaheidete]] või [[uriin]]iga. Bakter püsib vees või kuivanud heitveega kohtades nädalaid. Bakter võib levida ka puudutuse teel, kui haige ei ole pesnud oma [[käsi]]. Sellepärast on kõhutüüfus levinud viletsa hügieenitasemega maades, kus napib puhast joogivett nagu [[Aasia]], [[Aafrika]] ja [[Ladina-Ameerika]]. Maailmas haigestub sellesse aastas ligi 12,5 miljonit inimest.<ref name="haigust">M. P. Powell, Dr. O. Fischer, ''101 haigust, mida te saada ei taha'', tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 137</ref> Haiguse peiteaeg on 3–60 päeva<ref name="inimene.ee">[http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=795&idr=Fzoas8EOLKNKPxVIJD5xWGx2r3f inimene.ee] välja otsitud 2.08.10</ref>.
 
==Sümptomid==
8. rida:
 
==Paranemine==
Ilma ravita on inimene kuude viisi haige ning kuni 10%–30%<ref name="inimene.ee"/> sureb üldise nakkuse ja tüsistuste, nagu [[kopsupõletik]] ja sisemised [[veri|verejooksud]], tagajärjel<ref name="haigust"/>. Lastele, eriti [[imik]]utele on tüüfus peaaegu alati [[surm]]av<ref name="inimene.ee"/>. Kui ravi alustada õigeaegselt, siis on paranemine täielik, surmajuhte täheldatakse ravitud patsientidel haruharva<ref name="inimene.ee"/>. Ravitakse antibiootikumidega.<ref name="haigust"/>.
 
==Viited==