Keskmine riik: erinevus redaktsioonide vahel

Amenemhet I pärines tõenäoliselt Teebast ja tema ema [[Elephantine]] piirkonnast. Amenemhet I kindlustas vastrajatud dünastia võimu kogu riigis. Pealinna viis ta üle [[ItjIt-taui]]sse (tänapäeval Al-Lisht) põhjas. Amenemhet I rajas kaasvalitseja institutsiooni: vana kuningas nimetas juba eluajal endale järglase, kellega ta koos valitses.

Tema poega [[SesostrisSenusert I]] peetakse üheks Keskmise riigi suurematest kuningatest. Juba oma isa kaasvalitsejana alates umbes 1975. aastast eKr juhtis ta sõjakäike [[Alam-Nuubia]]sse, mis kindlustati kindlustega. Tema valitsusaeg tõi kaasa kunsti ja kirjanduse õitsengu. SesostrisSenusert I tegi süstemaatiliselt ehitustöid kõigi Egiptuse tähtsate templite juures, asendades väikesed, sageli savitellistest hooned kivihoonetega.

Tema poeg [[Amenemhet II]] on tuntud eelkõige [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]est leitud annaalidekivi kaudu, millel muu hulgas mainitakse ka sõjakäike [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]sse. Muus osas tema valitsemisaja kohta aga kuigi palju andmeid ei ole. Tema järglane [[SesostrisSenusert II]] valitses arvatavasti ainult kaheksa või üheksa aastat. Ta ehitas oma püramiidi [[Al-Lāhūn]]i juurde, mis annab tunnistust kuninga erilisest huvist [[Al-Fayyūm]]i vastu. Kuningas hakkas seda jõeoaasi süstemaatiliselt kasutusele võtma. [[SesostrisSenusert III]] pidasid egiptlased vist kõige tähtsamaks kuningaks üldse. [[Herodotos]] ja [[Manetho]] teatavad arvukatest sõjakäikudest, eelkõige Aasiasse. Need on halvasti dokumenteeritud, küll aga on hästi dokumenteeritud tema sõjakäigud Alam-Nuubiasse. Alistatud ala kindlustati süstemaatiliselt kindlustega. Võib-olla tegeles SesostrisSenusert III ka sisepoliitikaga; kohalike vürstide võimu piirati tunduvalt.

Ka järgmine vaarao, [[Amenemhet III]], valitses Egiptust kindla käega. Tema järglase [[Amenemhet IV]] ning kuninganna [[NofrusobekSobeknefru]]i kohta ei ole kuigi paljhupalju teada.