Ringliikumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jaaner (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}
[[File:Uniform circular motion.PNG|thumb|RingliikumiseÜhtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus.]]
'''Ringliikumine''' on [[kulgliikumine]] mööda [[ringjoon]]ekujulist [[trajektoor]]i.
 
Ringliikumise näideteks on elektroni[[elektron]]i liikumine [[magnetväli|magnetväljas]], (ligikaudselt) [[planeet]]ide tiirlemine ümber [[täht (astronoomia)|täht]]ede (ja [[planeedi kaaslane|kaaslaste]] [[tiirlemine]] ümber planeetide), kuid ka näiteks keerutatava [[ling]]u keerutamineliikumine võija vasara liikumine [[vasaraheitja|vasaraheide]] käes.
 
==Füüsikalised suurused==
Põhilised ringliikumist kirjeldavad suurused on:
9. rida ⟶ 12. rida:
*[[Võnkeperiood]]: T
*[[Nurkkiirus]]: ω=2π/T
*Tsentripetaal- e.ehk kesktõmbekiirendus: a=v<sup>2</sup>/r=ω<sup>2</sup>/r
*[[Tsentripetaaljõud]]: F=ma
*[[Impulsimoment]]: L=mvr<ref>http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/fyysika1/</ref>
 
===Kiirendus===
Ringliikumise puhul mõjub kehale kiirendus isegi siis, kui tema kiirus ei muutu. See järeldub [[Newtoni seadused|Newtoni esimesest seadusest]], mis ütleb, et kui kehale ei mõju ükski [[jõud]] (ning järelikult ka mitte ükski [[kiirendus]]), jätkab keha sirgjoonelist liikumist. Kogu tsentripetaaljõud "kulub" keha liikumissuuna pidevaks muutmiseks. Kui tsentripetaaljõud kaoks, jätkaks keha liikumist endise kiirusega ringliikumise trajektoori [[puutuja]]t mööda.
Nii kiirenduse kui jõu [[vektor]]id on suunatud ringliikumise keskpunkti suunas.
 
===Impulsimomendi jäävus===
[[Impulsimomendi jäävuse seadus]] ütleb, et [[suletud süsteem]]is on impulsimoment L jääv suurus.
Tüüpiline näide impulsimomendi jäävuse kohta on [[piruett]]i tegev [[iluuisutamine|iluuisutaja]], kes tõstab enda pöörlemiskiirust, tõmmates enda käed ja jalad keha lähedale.
 
Teine näide on kurvi läbiv auto. Kui käsitleda auto ja tee vahelist [[hõõrdejõud]]u konstantse tugevusega tsentripetaaljõuna, ilmneb, et midagi suurem on kurvi raadius, seda kiiremini võib seda autoga läbida.
 
Kõik [[güroskoop|güroskoobid]] töötavad tänu impulsimomendi jäävusele.
 
'''==Kvantmehaanika'''==
 
[[Kvantmehaanika]]s on impulsimoment kvantiseeritud suurus--: see ei saa omada igasuguseid suuruseidväärtusi, vaid iga L-i väärtuse vahe on kindla arvu kordne. Subatomaarsete osakeste ruumis liikumisest põhjustatud impulsimoment esineb alati taandatud [[Plancki konstant|Plancki konstandi]] (ħ) (kordse suuruse võrra. Spinnist tulenev impulsimoment esineb ½ħ kordsetes suurustes.
 
[[Kvantmehaanika]]s on impulsimoment kvantiseeritud suurus--see ei saa omada igasuguseid suuruseid, vaid iga L-i väärtuse vahe on kindla arvu kordne. Subatomaarsete osakeste ruumis liikumisest põhjustatud impulsimoment esineb alati taandatud [[Plancki konstant|Plancki konstandi]] (ħ) (kordse suuruse võrra. Spinnist tulenev impulsimoment esineb ½ħ kordsetes suurustes.
==Pöörlemine==
Pöörlemisel ja tiirlemisel ei ole matemaatilist erinevust—erinevus on lihtsalt ringliikumise keskpunkti või -telje asukohas, pöörlemisel asub see keha sees, tiirlemisel kehast väljas.
 
==Mitteühtlane ringliikumine==
Eelnev kirjeldas olukorda, kus ringliikumise kiirendus on konstantne.
 
Mitteühtlase ringliikumise puhul mõjub kehale lisaks tsentripetaaljõule mõni muu jõud. Seetõttu on mugav jaotada keha kiirendust radiaalsuunaliseks (väljapoole suunatud) ja keha liikumise hetkesuunaliseks. Radiaalsuunaline kiirendus järgib kõiki varemnimetarud omadusi ja valemeid.<ref>http://www.lightandmatter.com/html_books/1np/ch09/ch09.html</ref>
Liikumissuunaline kiirendus on see komponent, mis põhjustab mitteühtlast liikumist. Kuna see kiirendus mõjub keha joonkiirusele, muutub tema tõttu ka tsentipetaaljõud ja/või ringliikumise raadius.
 
== Vaata ka ==