Redaktsioon: 13. juuni 2010, kell 21:39 redigeeri RibotBOT (arutelu \| kaastöö) Robotid 17 796 muudatust P robot lisas: bg:Златка ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2010, kell 11:53 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
24. rida: == Levila == Metsnugise looduslik levila hõlmab peaaegu kogu [[Euroopa]] koos [[Briti saared\|Briti saartega]] ning teda ei leidu ainult Skandinaavia põhjaservas ja [[Hispaania]]s. Ta elab veel [[Kaukaasia]]s ja ida suunas kuni [[Ob]]ini. Seega kattub tema levila suurel määral [[kivinugis]]e omaga. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 251-252</ref> Eestis leidub metsnugiseid nii mandril kui ka saartel ja kokku hinnatakse nende arvukuseks umbes 4000 isendit. Nugiste arvukus kõigub aastati suurel määral. See on seotud nende [[saakloom]]ade (näriliste ja jäneseliste) arvukusega. <ref name="Loomade elu"/> Metsnugis kuulub [[soodsas seisundis]] liikide hulka. 36. rida: Suuruselt on ta võrreldav [[kodukass]]iga. Looma tüvepikkus on 36–56 cm, saba pikkus 17–28 cm, tagakäpa pikkus 8,5–9,5 cm, [[kondülobasaalpikkus]] 77–88 mm. Isendid kaaluvad 0,5–2,2 kg, isased umbes 12% emastest rohkem.<ref>D. W. MacDonald, P. Barrett "Euroopa imetajad". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2002, lk. 123–125</ref> Metsnugise [[karvastik]] on tihe, kohev ja väga ilus, tavaliselt tumepruun. Talvel kasvavad karvad pikemaks ja karvastik on kohevam. [[Kõrv]]ad on terava tipuga ja võrdlemisi suured. <ref name="Loomade elu"/> Metsnugised on väga sarnased [[kivinugis]]tele, kellega nad on ühesuurused, vahel veidi kogukamad ja lühema sabaga. Metsnugise kurgualune on kollakas või oranž, tagapool ahenev, ja see ulatub eeskäppadeni välja, kuid mitte esikäppadele nagu kivinugisel. Metsnugise tallad on talvel tihedate karvadega kaetud, aga kivinugisel enam-vähem paljad. Täpsemalt saab neid liike teineteisest eristada [[kolju]] ja [[hammas]]tiku põhjal. <ref name="Loomade elu"/> Metsnugis on väärtuslik [[karusloom]]. Kuid katsed neid [[karusloomafarm]]is kasvatada pole kasumlikuks osutunud. <ref name="Loomade elu"/> == Eluviis == 48. rida: Metsnugis on enamasti aktiivne hämarikus ja öösel. Ta on hea ronija ja oskab koguni puult puule hüpata. Sellegipoolest ronib ta puude otsas harva, eelistades liikuda maapinnal ja lumel. Saaki jahtides on nad tugevad, osavad ja vastupidavad. <ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Baummarder 01.jpg\|thumb\|~~Metnugis~~Metsnugis]] Metsnugise peatoidus on [[närilised]], eriti [[niidu-uruhiir]]ed, kui sööb ka [[lind]]e, [[kahepaikne\|kahepaiksed]] ja eriti levila lõunaosas [[mari\|marju]]. Ta ei piirdu väikeste loomade püüdmisega, vaid püüab edukalt [[jänes]]eid, [[laanepüü]]sid, [[orav]]aid ja isegi [[metsis]]eid. On teada [[siil]]i murdmise juhte. Meeleldi sööb ta [[mesi\|mett]] ja [[metsmesilane\|metsmesilaste]] [[vastne\|vastseid]]. Pärast edukat jahti peidab ta ülejäänud saagi tagavaraks ära. <ref name="Loomade elu"/> Looduslikud vaenlased metsnugistel peaaegu puuduvad. Juhuslikult võivad neid murda [[hunt\|hundid]] või [[ilves]]ed, vahel harva langevad nad saagiks ka [[rebane\|rebastele]] ja suurtele [[röövlind]]udele. 55. rida: Metsnugis on vangistuses elanud 18 aastat vanaks. Looduses on eluiga tavaliselt 8–10 aastat. Nugiste sigimiskäitumine on omapärane. Nad [[paaritumine\|paarituvad]] suvel, [[juuni]]s-[[august]]is. [[Tiinus]] vältab 236–276 päeva, aga rõhuva enamuse sellest moodustab latentne staadium, [[loode\|loote]] arengule kulub kõigest ~~27-28~~27–28 päeva. <ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Stamp of Moldova 073.jpg\|thumb\|Metsnugis [[Moldova]] margil]] Pojad sünnivad kevadel <ref name="Loomade elu"/>. [[Pesakond]]a kuulub 2–8 poega, kes kaaluvad sündides 30 g. Pojad sünnivad [[pime]]datena ja saavad 30–36 päeva vanuselt nägijateks <ref name="Loomade elu"/>. Nad hakkavad [[juuni]] keskel pesast väljas käima ja saavad täiesti iseseisvaks 6 kuu vanuselt. [[Suguküpsus]] saabub 2-3-aastaselt. ==Vaata ka==

Metsnugis: erinevus redaktsioonide vahel