|
<big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big><big>ESTONIA SHOULD BE DESTROYED!</big>
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{Riik
| riiginimi = Eesti Vabariik
| omastav = Eesti
| omakeelne_nimi_1 =
| omakeelne_nimi_2 =
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 140px
| asendikaart = EU location EST.png
| kesk_laius = 58.77959115030064
| kesk_pikkus = 25.0927734375
| mastaap = 6
| deviis =
| riigikeel = [[eesti keel|eesti]]
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Tallinn]]
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_nimi = [[Toomas Hendrik Ilves]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Andrus Ansip]]
| pindala = 45 227<ref>http://www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik/</ref>
| rahvaarv = 1 340 021 (1.01.2010)<ref>[http://www.stat.ee/37833 Statistikaamet: Rahvastikunäitajad ja koosseis]</ref>
| rahvastiku_tihedus = 31
| iseseisvus = [[24. veebruar]] [[1918]]
| valuuta = [[Eesti kroon]] (EEK)
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]
| üladomeen = [[.ee]]
| telefonikood = 372
| riigikord = [[parlamentaarne vabariik]]| SKT = 20,858 miljardit [[USD]] (2008)<ref name="STAT-rahvamaj">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/06Sisemajanduse_koguprodukt_(SKP)/02Pehilised_rahvamajanduse_arvepidamise_naitajad/02Pehilised_rahvamajanduse_arvepidamise_naitajad.asp Statistikaamet: Põhilised rahvamajanduse arvepidamise näitajad], ''vaadatud 8. aprill 2009''</ref>
| SKT_elaniku_kohta = 15 555 USD (2008)<ref name="STAT-rahvamaj"/>
| rok-i_kood = EST
| märkused =
}}
'''Eesti Vabariik''' on maa ja [[riik]] [[Põhja-Euroopa]]s. See piirneb põhjast üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Soome]]ga, läänest üle [[Läänemeri|Läänemere]] [[Rootsi]]ga, lõunast [[Läti]]ga ja idast [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooniga]]. Eesti pindala on 45 227<ref>Koos [[Setumaa]] ja [[Viru Ingeri]]ga 47 549 km²</ref> km². Eestit mõjutab [[Parasvööde|parasvöötme hooajaline kliima]].
Eesti on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]], mis on jaotatud viieteistkümneks [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Pealinn ja kõige suurem linn on [[Tallinn]]. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liige ja kuulub 17. septembrist 1991 [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]], 1. maist 2004 [[Euroopa Liit]]u ja 29. märtsist 2004 [[NATO]]sse. Eesti on samuti alla kirjutanud [[Kyōto protokoll]]ile.
[[Eestlased]] on [[Läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvas, lähedalt suguluses [[Soomlased|soomlastega]]. [[Eesti keel]] jagab [[soome keel]]ega palju sarnasusi.
==Nimi==
{{Vaata|Eesti nimi teistes keeltes}}
Eesti nimi esineb [[Pytheas]]el (320 e.m.a.), tema reisikirjeldus Läänemerele teatab rahvast nimega Ostiatoi.
Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti [[Rooma riik|Rooma]] ajaloolaselt [[Tacitus]]elt, kes oma raamatus ''[[Germania (raamat)|Germania]]'' (umbes [[98]]. aasta) kirjeldas Sueebide mere taga elavat [[Aestii]]ks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit [[Mithridates]] (80 e.m.a.) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. [[Diodorus]]el (20 e.m.a.) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum ([[Jordanes]]), Istum ja Aestii ([[Widsith]]), Aistland ([[Gutasaga]]), Hestia ja Estonum ([[Saxo Grammaticus]]), Haestii ([[Cassiodorus]]), Eistlanz ([[Ynglingasaga]]), Eistland ja Estland ([[Hervararsaga]], [[Olafsaga]], [[Haraldsaga]]), Aestland ([[Bremeni Adam]]), Astlanda ([[Idrisi]]), Estonia, Estlandia ([[Läti Henrik]]) jne.
Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaset käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid XV-XVII sajandeil eristub ka Päris-Eesti (''Estonia Propria'') Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed [[Skandinaavia]] [[saagad]] nimetavad maad ''Eistland''iks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti ''Esthonia''. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju '''Ehstland'''.
19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime [[Johann Voldemar Jannsen]].
==Loodus==
{{Vaata|Eesti loodus}}, ''[[Eesti looduskaitse]]''.
===Topograafia===
[[Pilt:Satellite image of Estonia in April 2004.jpg|left|thumb|Satelliidipilt Eestist.]]
Eesti asub [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on [[Suur Munamägi]] Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle [[Eesti järvede loend|1400 järve]]. Enamik neist on väga väiksed, suurim, [[Peipsi-Pihkva järv]], on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on [[Võhandu jõgi|Võhandu]] (162 km), [[Pärnu jõgi|Pärnu]] (144 km) ja [[Põltsamaa jõgi]] (135 km). Eestis on samuti arvukalt [[raba]]sid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]], on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa.
[[Rannajoon]]e pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km [[Läti]]ga ja 294 km [[Venemaa]]ga.
===Kliima===
{{Vaata|Eesti kliima}}
[[Pilt:Shipwreck.jpg|thumb|right|200px|Mererand [[Saaremaa]]l.]]
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja [[Golfi hoovus]]e mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.
Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.
Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on –5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur –43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus.
Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.
[[Pilt:Hirundo rustica LC0073.jpg|left|thumb|[[Suitsupääsuke]] on Eesti rahvuslind.]]
=== Taimestik ===
{{vaata|Eesti taimestik}}
Eesti [[floora]] on tänu [[Eesti mullastik|kohaliku mullastiku]] mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid [[soontaimed|soontaimi]] 1440 [[liik (bioloogia)|liiki]] ja [[Eesti samblad|samblaid]] 560 liiki.
[[Endeem|Endeemsetest]] taimeliikidest kasvavad Eestis [[saaremaa robirohi]] ja [[eesti soojumikas]].
=== Loomastik ===
{{vaata|Eesti loomastik}}
Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud [[ilves]]te, [[Metssiga|metssigade]], [[Karu|pruunkarude]] ja [[Põder|põtrade]] karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti [[hunt]]ide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on [[Kaljukotkas|kaljukotkad]] ja [[Valge-toonekurg|valge-toonekured]]. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on [[Lahemaa Rahvuspark]] põhjarannikul. [[Soomaa Rahvuspark]] [[Pärnu]] lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. [[Matsalu Rahvuspark|Matsalu Rahvuspargis]] on esindatud palju erinevaid linde.
==Riigikord==
{{vaata|Riigikogu}}, ''[[Eesti Vabariigi Valitsus]] ja [[Eesti valimised]]''.
[[Pilt:Estonian parliament building, 2005.jpg|thumb|right|[[Toompea loss]], kus asub [[Riigikogu]]]]
[[Eesti Vabariigi põhiseadus]] sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu [[Riigikogu]] valimisega.
[[Võimude lahusus]]e printsiibi järgi on seadusandlik, [[täitevvõim]] ja [[Kohus|kohtuvõim]] seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.
Eesti on [[parlamentaarne vabariik]], kus [[Seadusandlik võim|seadusandlikku võimu]] teostab [[parlament]] [[Riigikogu]], millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]].
[[Pilt:Tallin-Estonian president site.jpg|thumb|left|[[Kadrioru administratiivhoone|Presidendiloss]], [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]] kodu ja töökoht]]
Võim on jagatud kolmeks haruks:
*[[Seadusandlik võim|Seadusandlik]]: [[Riigikogu]] võtab vastu [[seadus]]i ja otsuseid, kuulutab [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]] ettepanekul välja sõjaseisukorra, [[mobilisatsioon]]i ja demobilisatsiooni, võtab vastu [[riigieelarve]], esineb [[avaldus]]te ja [[deklaratsioon]]idega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi.
*[[Täidesaatev võim|Täidesaatev]]: [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsus]] viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks [[määrus]]i ja [[korraldus]]i.
*[[Kohus|Kohtulik]]: [[Riigikohus]] vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet.
[[Riigikohus]] koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.
[[Eesti Vabariigi president|Vabariigi President]] on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja [[Riigikogu]] valimised, annab [[seadlus]]i ja algatab [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] muutmist. President nimetab [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul ametisse kohtunikud, nimetab ja vabastab [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja Kaitseväe juhataja ettepanekul ametist [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] juhtkonna, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja.
===Valitsus===
[[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab [[Eesti Vabariigi peaminister|peaminister]], kelle määrab ametisse [[Eesti Vabariigi president|president]]. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.
Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad [[Eesti Vabariigi ministeeriumid|ministeeriumid]], [[maavalitsused]], ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused.
==Territoorium ja haldusjaotus==
{{vaata|Eesti haldusjaotus}}, ''[[Eesti maakonnad]]''.
[[Pilt:EVabariik.png|right|400px|thumb|Eesti maakonnad.]]
Eesti Vabariigi territoorium peale 1991. aasta taasiseseisvumist kujunes ''[[de facto]]'' endise [[Eesti NSV]] territooriumi piires, peale Eesti Vabadussõda 1920. aasta [[Tartu rahuleping]]u alusel Eestiga liidetud [[Jaanilinn]]a ja [[Petserimaa]], tagastamisest Venemaa on keeldunud nagu ka {{kas|Tartu rahu tunnistamisest}}. Maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga on 338,6 km pikk.
Enne Eestimaa iseseisvumist 1918. aastal kuulusid [[Jaanilinn]]/[[Ivangorod]], [[Narva]] ja [[Petserimaa]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisusus [[Peterburi kubermang]]u.
Eesti Vabariik on jagatud 15 [[maakond|maakonnaks]]. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, [[Valgamaa]] ja [[Petserimaa]]. Teised, nagu [[Hiiu maakond|Hiiu]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Rapla maakond|Rapla]], on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel.
[[Maavalitsus]]t juhib [[maavanem]], kes esindab [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsust]] kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] poolt ametisse viieks aastaks.
Maakonnad on jagatud [[vald]]adeks ja [[linn]]adeks, mida juhib [[omavalitsus]].
Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks<ref>[http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/3linnastumine/6-3-3-2.htm]</ref>.
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
Valdade ja linnade esinduskoguks on [[volikogu]], mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või [[linnavalitsus]]. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite.
==Sümbolid ja tähised==
*[[Eesti lipp|Eesti riigilipu]] värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]).
[[Pilt:eesti_lipp_2.jpg|thumb|Eesti lipp]]
*[[Eesti vapp|Eesti riigivapil]] on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.
*Eesti rahvuslill on [[rukkilill]].
*Eesti rahvuslind on [[suitsupääsuke]].
*[[Eesti rahvuskivi]] on [[paas]].
*[[Eesti rahvuskala]] on [[räim]].
*Eesti Vabariigi [[riigihümn]] on "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". See võeti ametlikult kasutusele pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu [[1920]]. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeol]]. Laulu viisi autor on [[Fredrik Pacius]] ja eestikeelsete sõnade autor [[Johann Voldemar Jannsen]].
<center><gallery>
Pilt:Bachelor's button, Basket flower, Boutonniere flower, Cornflower - 3.jpg|[[Rukkilill]], Eesti rahvuslill.
Pilt:Coat of arms of Estonia.svg|Suur riigivapp.
Pilt:Estonia 1kr lira.jpg|1-[[Eesti kroon|kroonine]] münt (1933)
Pilt:Pikk Hermann ja sinimustvalge.JPG|[[Pikk Hermann]] ja sinimustvalge [[Eesti lipp]]
</gallery></center></div>
==Rahvastik==
{{vaata|Eesti rahvastik}}
<div style="font-size: 90%">
{| class="wikitable" border="1" table cellspacing="0" style="border:1px black; float:right; margin-left:1em;"
|-
! style="background:#9FA3FA;" colspan="2"|Rahvused (2009)
|-
|[[Eestlased]]||71,8%
|-
|[[Venelased]]||21,6%
|-
|[[Ukrainlased]]||2,1%
|-
|[[Valgevenelased]]||1,2%
|-
|[[Soomlased]]||0,8%
|-
|[[Lätlased]]||0,2%
|-
|[[Poolakad]]||0,2%
|}
</div>
1. jaanuaril 2010 elas Eestis 1 322 845 inimest (rännet arvestamata 1 340 127 inimest). 1. jaanuaril 2008 olid samad näitajad 1 325 408 ja 1 340 935 <ref>http://www.stat.ee/33684</ref>.
Eesti põlisrahvus on [[eestlased]], suurim vähemusgrupp [[venelased]].
Eesti elanike arv väheneb aeglaselt negatiivse [[loomulik iive|loomuliku iibe]] ja väljarände tõttu. Loomulik iive kasvab ning oli -0,13% (2007) ja -0,045% (2008). [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus.
Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis praegu puudub.
2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 [[Eesti linnad|linna]], 10 [[Eesti alevite loend|alevit]], 177 [[Eesti alevike loend|alevikku]] ja 4437 [[Eesti külade loend|küla]]<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12996646 Asustusüksuste nimistu kinnitamine ja nende lahkmejoonte määramine], 20.07.2008 redaktsioon.</ref>.
{| class="infobox" style="text-align:center; width:97%; margin-right:10px; font-size:90%"
! align=center style="background:#9FA3FA;" colspan="9"| Suurimad linnad<ref>Statistikaameti väljaanne "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus II osa"</ref>.
|-
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Järjekord
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Linn
! align=center style="background:#f5f5f5;" | [[Maakond]]
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Elanikke
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Eestlasi
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Eestlaste osakaal
! align=center style="background:#f5f5f5;" |
! rowspan=15 | <br>[[Pilt:Toompea from Nõmme.jpg|border|150px|Tallinn]]<br>[[Tallinn]]<br>[[Pilt:Emajõe Business Centre1 2008.JPG|border|150px|Tartu]]<br>[[Tartu]]<br>[[Pilt:Narva jõgi 1999.jpg|150px]]<br>[[Narva]]
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 1 ||align=left | '''[[Tallinn]]''' || [[Harju maakond|Harjumaa]] || 400 387 || 215 114 || 53,7%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 2 ||align=left | '''[[Tartu]]''' || [[Tartu maakond|Tartumaa]] || 101 169 || 80 397 || 80%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 3 ||align=left | '''[[Narva]]''' || [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] || 68 680 || 3 331 || 4,9%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 4 ||align=left | '''[[Kohtla-Järve]]''' || [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] || 47 679 || 8 479 || 17,8%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 5 ||align=left | '''[[Pärnu]]''' || [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] || 45 500 || 36 112 || 80%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 6 ||align=left | '''[[Viljandi]]''' || [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] || 20 756 || 18 995 || 91,5%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 7 ||align=left | '''[[Sillamäe]]''' || [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] || 17 199 || 719 || 4,2%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 8 ||align=left | '''[[Rakvere]]''' || [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] || 17 097 || 14 496 || 84,8%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 9 ||align=left | '''[[Maardu]]''' || [[Harju maakond|Harjumaa]] || 16 738 || 3 331 || 20%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 10 ||align=left | '''[[Valga]]''' || [[Valga maakond|Valgamaa]] || 14 323 || 8 970 || 62,6%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 11 ||align=left | '''[[Kuressaare]]''' || [[Saare maakond|Saaremaa]] || 14 925 || 14 548 || 97,5%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 12 ||align=left | '''[[Võru]]''' || [[Võru maakond|Võrumaa]] || 14 879 || 13 414 || 90%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 13 ||align=left | '''[[Jõhvi]]''' || [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] || 12 112 || 4 022 || 33,2%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 14 ||align=left | '''[[Haapsalu]]''' || [[Lääne maakond|Läänemaa]] || 12 054 || 9 587 || 80%
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 15 ||align=left | '''[[Paide]]''' || [[Järva maakond|Järvamaa]] || 9 642 || 8 683 || 90%
|-
| colspan="11" align=center style="background:#f5f5f5;" |
|}
===Keel===
[[Riigikeel]] on [[eesti keel]]. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
Lõuna-Eestis räägitakse [[võru keel]]t, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks.
[[Narva]]s, [[Kohtla-Järve]]l, [[Sillamäe]]l ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad.
==Riigikaitse==
{{vaata|Eesti Kaitsevägi}}, ''[[Eesti Merevägi]]'', ''[[Eesti Õhuvägi]] ja [[Kaitseliit]]''
[[Pilt:L-39 Albatros estonian.jpg|thumb|left|Eesti Õhuväe lennuk [[Aero L-39]]]]
[[Eesti kaitsejõud]] põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb [[Eesti maavägi|Maaväest]], [[Eesti Merevägi|Mereväest]] ja [[Eesti Õhuvägi|Õhuväest]] ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel [[Kaitseliit|Kaitseliidul]]. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib [[Kaitseväe Peastaap]].
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
[[Ajateenistus]] on kohustuslik 18–28 aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune.
==Majandus==
{{vaata|Eesti majandus}}
Eesti on kõrge sissetulekuga<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/DATASTATISTICS/0,,contentMDK:20421402~pagePK:64133150~piPK:64133175~theSitePK:239419,00.html#Europe_and_Central_Asia World Bank 2007]</ref> [[turumajandus]]lik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga. Rahvuslik valuuta [[Eesti kroon]] on seotud [[euro]]ga.
Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika [[põlevkivi]]l.
Tähtsaimad ekspordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%)<ref name="CIAworld">[http://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html CIA World Factbook: Estonia]</ref>.
Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat<ref name="CIAworld">[http://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html CIA World Factbook: Estonia]</ref>.
Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.
2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele).
=== Vaata ka ===
*[[Eesti maksusüsteem]]
*[[Eesti rahapoliitika]]
*[[Eesti Vabariigi rahareform aastal 1928]]
*[[Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992]]
==Ajalugu==
{{vaata|Eesti ajalugu}}
===Esiajalugu===
{{vaata|Eesti esiajalugu}}
[[Pilt:StoneCistGraves.jpg|thumb|Pronksiaegsed kivikirstkalmed Põhja-Eestis.]]
Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast [[Weichseli jäätumine|jääaja]] lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada [[Pulli asulakoht]] [[Pärnu]] lähedalt. Veidi hilisem on [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]] olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud [[Kunda kultuur]]iks. Umbes samasse aega paigutatakse ka [[Reiu asulakoht]].
[[Eestlased]] on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti [[kaheväljasüsteem]]i järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine.
400-800 eKr langes Saaremaale [[Asva linnusasula]] lähedale meteoriit ja tekkis [[Kaali kraater]].
===Muinas-Eesti===
{{vaata|Muinas-Eesti}}
[[Pilt:KumnaHoardArtfs.jpg|thumb|left|Kumnast leitud ehted.]]
1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest [[kihelkond|kihelkondadest]], mille ühendamisel loodi [[Maakond|maakonnad]]. Kihelkondade [[vanem]]ad käisid ühistel nõupidamistel [[Raikküla]]s.
[[Viikingid|Viikingiaega]] 8.–11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst [[Jaroslav Tark]] Kagu-Eesti ning rajas eestlaste Tartu linnuse kohale [[Jurjev]]i linnuse ning asula. 1054 püüdis tema poeg Izjaslav allutada ka Kesk- ja Põhja-Eestit, mis tal osaliselt õnnestus. 1061. aastal aga said venelased lüüa, eestlased vallutasid tagasi Tartu ning venelased aeti kogu Kagu-Eestist välja.
Eestlased olid tegevad ka merenduses. Skandinaavia saagad pajatavad eestlaste kontaktidest [[viikingid|viikingitega]] [[Rootsi]]st, [[Taani]]st, [[Norra]]st ja [[Island]]ilt. Erinevalt Lääne-Euroopast ei suutnud Skandinaavia viikingid Eestis kanda kinnitada. Rootsi kuninga Ingvari sõjavägi sai Eestis lüüa ja ta ise tapeti. Saarlased sõitsid oma laevastikuga Peipsile ning Pihkva lähedal purustati vürst Izjaslavi Novgorodi maakaitsevägi. Suurima ulatuse saavutas eestlaste merendus 12. sajandil. 1187. aastal Rootsi tollase pealinna [[Sigtuna]] maha põletajad olid tõenäoliselt eestlased.
Aastaks 1200 oli Eesti ühiskond kihistunud ning nii võim kui ka maa ja tootmisvahendid olid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte. Koos Läänemere idakalda teiste rahvastega olid eestlased [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud.
Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja [[Ida-Euroopa]] [[paganlus|paganate]] vastu. Alates 1208. aastast hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivlaste ja latgalitega tegema sõjaretki Eestisse, esialgu [[Ugandi]] ja [[Sakala]] maakondadesse. Eestlased osutasid ägedat vastupanu ja rüüstasid ka ristisõdijate, liivlaste ja latgalite ala. Pärast 1212–1215 kehtinud [[Turaida vaherahu]], mille tulemusena pidid [[Sakala]] ja [[Ugandi]] ristiusku tunnistama, alustasid ristisõdijad uusi rünnakuid. 1217. aastal peetud [[Madisepäeva lahing]]u järel langes Eesti järk-järgult võõrvallutajate kätte. Võitlusse sekkusid ka vene vürstide väed, kes kohati tegutsesid eestlaste liitlastena, samas aga Eestit ka omal käel rüüstates. 1219. aastal [[Lindanise lahing|vallutasid Lindanise linnuse]] taanlased. 1222. aasta alguses oli kogu Mandri-Eesti ristisõdijate kontrolli all.
1222. aastal alustasid eestlased ülestõusu. Peagi langesid kõik olulisemad linnused peale Lindanisa eestlaste kätte. Ristisõdijad kogusid end siiski ruttu ja vallutasid kaotatud ala tagasi. 1224. aastal peetud [[Tartu lahing (1224)|Tartu lahinguga]] kontrollisid ristisõdijad jälle Mandri-Eestit. 1227. aastal ristiusustati ka [[Saaremaa]].
{{Vaata|Muistne vabadusvõitlus}}
===Vana-Liivimaa===
{{vaata|Eesti keskaeg}}, ''[[Vana-Liivimaa]]''
[[Pilt:Castlekuressaare.JPG|thumb|left|180px|[[Kuressaare]] linnus [[Saaremaa]]l.]]
Pärast Eesti ristiusustamist moodustati [[Saaremaa]]st ja [[Läänemaa]]st [[Saare-Lääne piiskopkond]] ning [[Ugandi]]st ja sellest põhja poole jäänud kihelkondadest [[Tartu piiskopkond]]. [[Järvamaa]], [[Sakala]] ning osad Läänemaast ja Saaremaast kuulusid esialgu [[Mõõgavendade ordu]]le ja hiljem [[Liivi ordu]]le. Taani alluvusse jäänud [[Harjumaa]]l, [[Revala]]s ning [[Virumaa]]l moodustati [[1271]]. aastal [[Eestimaa hertsogkond]].
[[13. sajand]]il korraldati Saaremaal mitu ülestõusu ebasobivate lepingutingimuste vastu. Suurem eestlaste mäss, [[Jüriöö ülestõus]], algas [[1343]]. aastal, mis küll mõne aastaga maha suruti. [[1346]]. aastal müüs Taani veidi enam kui kolme tonni [[hõbe]]da eest [[Saksa ordu]]le Põhja-Eesti.
16. sajandil keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus.
[[Riia]] kaudu 1520. aastate algul levima hakanud [[reformatsioon]] suurendas Eestis sisevastuolusid. [[Tallinn]]as ja [[Tartu]]s toimus [[pildirüüste]], mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks.
[[1558]]. aastal algas [[Liivi sõda]]. 2. augustil 1560 peetud [[Härgmäe lahing]]us purustasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi ordu [[Poola kuningriik|Poolale]], Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sõjas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad [[Koluvere piiskopilinnus]]t ([[1560. aasta talurahva ülestõus]]). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa [[Ivo Schenkenberg]]i maameeste lipkond. Liivi sõda lõppes [[1583]]. aastal.
===Rootsi Kuningriik===
{{vaata|Rootsi aeg}}
Liivi sõja tulemusena jagati Eesti Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ajapikku allutas Rootsi endale ka Poola ja Taani valdused Eestis. Rootsi ajal edenes oluliselt hariduselu. Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ajal rajati Eestisse [[Tartu Ülikool]]i ning mitu gümnaasiumit. Sajandi lõpus tegutses talurahva harimise alal edukalt [[Bengt Gottfried Forselius]].
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|thumb|right|Rootslaste võit [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us]]
Rootsi võimu ajal suutsid aadlikud läbi suruda talupoegade sunnismaisuse, millega algas [[pärisorjus]]. [[Karl XI]] ajal toimunud suure mõisamaade reduktsiooniga sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas neid arenguid näljahäda 1695–1697 ning Karl XI surm, lõplikult aga [[Põhjasõda]].
===Venemaa Keisririik===
1700–1721 kestnud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Eesti [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega [[Eestimaa rüütelkond]] kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas [[Balti erikord|Balti erikorra]] ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks.
[[Pilt:A. H. Tammsaare museum in Vargamäe 2007.JPG|thumb|left|200px|A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel.<br>Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest.]]
1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849, Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm.
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja [[rahvuslus]]e levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste [[Ärkamisaeg|rahvuslik ärkamine]], mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse [[kõrgharidus]]e saanud [[Kristian Jaak Peterson]], [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. Eesti rahvusideoloogia alusepanija [[Jakob Hurt]] kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis [[Carl Robert Jakobson]], kes sõnastas Eesti rahvuslaste majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi. 20. sajandi alguses kujunesid välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, sealhulgas [[Jaan Tõnisson]]i juhitud rahvuslased ja [[Konstantin Päts]]i juhitud tsentralistid.
===Iseseisvus===
{{vaata|Eesti Vabadussõda}}
[[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|200px|thumb|right|Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine Pärnus 23. veebruaril 1918]]
1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast. Pärast 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon]]i sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 23. veebruaril 1918 [[Pärnu]]s ja 24. veebruaril [[Tallinn]]as kuulutas [[Eestimaa Päästekomitee]] välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifesti]]. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.
Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeeritud Saksa vägede poolt]], seejärel ründasid Eestit [[Vene NFSV|Venemaa]] väed ja algas [[Eesti Vabadussõda]]. Bolševikud lootsid [[maailmarevolutsioon]]i kohesele puhkemisele.
[[Pilt:VapsMovement.jpg|thumb|left|200px|[[Artur Sirk]] kõnelemas, 1933.]]
Pärast [[Punaarmee]] kaotusi 1919. aastal [[Narva lahing (1919)|Narva]], [[Paju lahing|Paju]] ja [[Krivasoo lahing]]utes tunnustas Venemaa [[Tartu rahu]]ga 2. veebruaril 1920 Eesti iseseisvust, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti vastu [[Rahvasteliit]]u.
Senine suurpõllumajandus likvideeriti 1919. aasta maareformiga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tähtsaimaks väljaveokaubaks põllumajandussaadused, nagu peekon, piimasaadused, munad, riigi poolt soodustati [[põlevkivi]] ja selle saaduste, sealhulgas [[bensiin]]i tootmist ja eksporti.
1920. aastal [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik. See põhjustas poliitilise ebastabiilsuse ja sagedased valitsuskriisid. Suurimaks ohuks iseseisvusele olid Nõukogude Liidu poolt toetatud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistid]], kes püüdsid 1924. aastal [[1. detsembri riigipöördekatse|korraldada riigipööret]].
1930ndate algul saavutas mõju [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] liikumine. 1934. aastal sulgesid [[Konstantin Päts]] ja [[Johan Laidoner]] Vabadussõjalaste organisatsioonid ja korraldasid sõjaväelise riigipöörde, algas [[Vaikiv ajastu]]. 1938. aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|uus põhiseadus]].
===Teine maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}, ''[[Sõjategevus Eestis (1944)]]'', ''[[Nõukogude okupatsioon Eestis]]''
[[Pilt:Metsavennad 1941. a.-l.jpg|thumbnail|200px|right|border|Pärnumaa metsavennad]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul 1939 jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti Nõukogude Liiduga, kuna viimane oli ähvardanud keeldumise korral jõu kasutamisega, [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikune abistamise leping]], mis tõi Nõukogude väed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude väed Eesti<ref name="valitsus_ee1"/>. Seejärel kuulutasid kommunistid Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.
Järgnes Eesti riikluse kavakindel hävitamine. Toimusid massilised arreteerimised, eraettevõtted riigistati, enamik kodanikuühendusi ja seltse suleti, väljapaistvaid kultuuri- ja riigitegelasi hakati taga kiusama. [[14. juuni]]l [[1941]] viidi läbi [[juuniküüditamine|esimene massküüditamine]] [[Siber]]isse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti.
[[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|thumb|right|200px|[[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vallutamine]] augustis [[1941]].]]
See kõik suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui [[22. juuni]]l [[1941]] puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus [[Metsavennad|metsavendade]] tegevus. Esimeste kokkupõrgetega Eesti partisanide ja [[Punaarmee]] üksuste vahel algas [[Suvesõda]]. Kui Saksa väed jõudsid Eesti aladele, võeti neid vastu kui vabastajaid, kuna valdav enamik eestlastest nägid sakslastes vabastajaid bolševistlikust hirmuvalitsusest.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-664-6758-33A, Russland, Panzer VI (Tiger I), Soldaten im Schnee.jpg|thumb|left|200px|Sõdurid Narva rindepiirkonnas tankiga [[Tiger I]].]]
Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased 1941–1944 vabatahtlikena [[Wehrmacht|Saksa sõjaväkke]] ja [[Relva-SS]]-i. Paljud neist tahtsid isiklikult bolševikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolševismi vastu.
Pärast Nõukogude vägede uut [[Narva lahing (1944)|rünnakut Narva rindel]] jaanuaris 1944 algas massiline eestlaste astumine [[Relva-SS]]-i. [[Jüri Uluots]] ja [[Hjalmar Mäe]] kuulutasid välja mobilisatsiooni ning pöördusid rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. [[Eesti Leegion]]ist moodustati [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis|20. Eesti diviis]].
Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid [[Narva lahing (1944)|Narva rindel]] ja [[Auvere lahing|Auvere piirkonnas]]. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes Eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suutsid 20. Eesti diviis, teiste Euroopa maade vabatahtlikud ja Wehrmachti väeosad Punaarmee pealetungi peatada.
Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. Umbes 100 000 eestlast jõudsid sõjapõgenikena Rootsi ja Saksamaale. Hiljem sealt edasi USAsse, Kanadasse ja mujale emigreerununa panid nad aluse väliseestlaste elujõulisele kogukonnale.
18. septembril pandi Tallinnas kokku [[Otto Tiefi valitsus|Otto Tiefi juhitud valitsus]], mis ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lõpus kontrollis Punaarmee kogu Eestit.
===Nõukogude okupatsioon===
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}}, ''[[Eesti NSV]]''
[[Pilt:SovietPrisonDoorsTallinn.JPG|thumb|Nõukogude vanglauksed Okupatsioonide Muuseumis.]]
<!-- Ära venita teksti väga pikaks, siia peaks jääma põhiline kokkuvõte. Põhjalik ülevaade tuleb anda selleks ettenähtud artiklites. -->
Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud [[metsavennad]] võitlust metsades. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegkonna küüditamistega. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissident]]lus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt [[40 kiri]] 1980. aastal.
1987. aasta kevadel elavnes Eestis vastupanuliikumine, algasid [[fosforiidisõda]] ja [[laulev revolutsioon]]. 23. augustil 1989 moodustati "[[Balti kett]]". 1990. aasta alguses taastati [[Eesti Kaitseliit]]. 20. augustil 1991 tunnistas ka [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|oma otsusega]] Eesti riiklikku iseseisvust. 17. septembril 1991 võeti Eesti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmeks. Juunis 1992 [[Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992|läbi viidud rahareformiga]] tunnistati rubla Eestis kehtetuks ja uuesti võeti kasutusele [[Eesti kroon]]. Samal aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]]. 1994. aastal viis [[Venemaa]] enamiku okupatsioonivägesid Eestist välja, jättes need siiski [[Petserimaa]]le ja [[Viru Ingeri]]sse.
===Tänapäev===
[[Pilt:Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 day - 017.jpg|thumb|left|150px|[[Pronksiööd|Rahutused Tallinnas]] 2007.]]
1996. aastal kuulutas president [[Lennart Meri]] välja Eesti arvutistamise ehk "tiigrihüppe" programmi. 2003. aastal puhkenud [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused.
2004. aastal võeti Eesti [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] koosseisu. Samal aastal puhkes skandaal, kui võimud otsustasid [[Lihula]]st salaja teisaldada mälestusmärgi Teises maailmasõjas võidelnud eestlastele.
2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tõttu Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimine. Venemaa välisministeerium teatas, et ei pea võimalikuks algatada Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist riigiduumas. Vene poolt ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioonile]] ja [[Tartu rahu|Tartu rahulepingule]]. Venemaa on teatanud, et võtab tagasi allkirja ning soovib algatada Eestiga uued läbirääkimised.
Eesti on teatanud, et vajadust uuteks piiriläbirääkimisteks pole ning et lisaklauslid ei sisalda mingeid territoriaalseid nõudmisi.
[[2006]]. aastal valiti Eesti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]]. Aprillis [[2007]] korraldasid Eesti venelased [[pronkssõdur]]i teisaldamise tõttu [[Pronksiööd|tänavarahutused]], pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. [[2008]]. aasta alguses peatus ülemaailmse surutise tõttu Eesti majanduskasv ning algas majanduskriis.
1. jaanuaril 2011 saab Eestist eurotsooni liige, Eestis tuleb käibele euro.
==Kultuur==
[[Pilt:XXV laulupidu (3).jpg|thumb|Hetk enne [[XXV üldlaulupidu|XXV üldlaulupeo]] esimese kontserdi algust.]]
{{Vaata|Eesti kultuur}}
Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit [[Põhjamaad]]e ja [[Euroopa]] kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus [[Protestantism|protestandi]] ja [[õigeusu kirik]]u vahel.
Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine [[saun]]as. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti.
Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on [[võrukesed]], [[mulgid]], [[saarlased]], [[hiidlased]] ja [[setud]], kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka [[baltisakslased|baltisakslaste]], [[setud]]e, [[rannarootslased|rannarootslaste]] ja vene [[vanausulised|vanausuliste]] kultuur.
===Kirjandus===
{{Vaata|Eesti kirjandus}}
Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, [[Wanradti ja Koelli katekismus]], trükiti [[1535]]. aastal, [[Uus Testament]] tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks. [[Ärkamisaeg|Ärkamisaja]] alguses koostas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] Eesti [[rahvuseepos]]e ''[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]''.
Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid [[August Gailit]], [[Friedebert Tuglas]], [[A. H. Tammsaare]] ja teised. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tegutsesid paguluses kirjanikud, nagu [[Karl Ristikivi]] ja [[Arved Viirlaid]]. Uuema aja kirjanikest on tuntuimad [[Jaan Kross]] ja [[Andrus Kivirähk]].
== Sport ==
[[Pilt:Priit Narusk at Tour de Ski.jpg|thumb|[[Suusatamine]] on üks populaarsemaid spordialasid Eestis. Pildil [[Priit Narusk]] [[Tour de Ski]]'l [[Praha]]s 2007. aastal]]
{{Vaata|Eesti sport}}, ''[[Eesti sportlaste loend]]''
=== Vaata ka ===
*[[Eesti jäähokikoondis]]
*[[Eesti jalgpalliklubide loend]]
*[[Eesti jalgpallikoondis]]
*[[Eesti korvpalliklubide loend]]
*[[Eesti olümpiamängudel]]
*[[Eesti olümpiavõitjad]]
*[[Eesti staadionite loend]]
==Vaata ka==
<div style="float:left; width:50%;">
*[[Eesti eksiilvalitsus]]
*[[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
*[[Eesti filosoofia]]
*[[Eesti haiglate loend]]
*[[Eesti kloostrid]]
*[[Eesti kodakondsus]]
*[[Eesti kunst]]
*[[Eesti linnad]]
*[[Eesti meediasüsteem]]
*[[Eesti NSV]]
*[[Eesti piir]]
*[[Eesti riigiametid]]
*[[Eesti riiklik e-tervise projekt]]
*[[Eesti saja-aastased]]
</div>
<div style="float:right; width:50%;">
*[[Eesti teenetemärgid]]
*[[Eesti tähestik]]
*[[Eesti Töörahva Kommuun]]
*[[Eesti Vabariigi ministeeriumid]]
*[[Eesti valitsejad]]
*[[Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)]]
*[[Eestivenelased]]
*[[Maavald]]
*[[Nõukogude Eesti]]
*[[Nõukogude okupatsioon Eestis]]
*[[Raudteetransport Eestis]]
*[[Üleminekuperiood (1990–1992)]]
*[[Vene kogukond Eestis]]
</div>
{{Puhasta}}
==Viited==
{{viited|2|allikad=
<ref name="valitsus_ee1">[http://www.valitsus.ee/?id=1069 Eesti Vabariigi valitsused (loetelu)]</ref>
}}
==Välislingid==
{{Commons|Estonia|Eesti}}
{{vikisõnaraamatus}}
* [http://www.estonia.eu/ Official gateway to Estonia]
* [http://www.riik.ee/et/ e-riik: Eesti riigivõrgu keskus]
* [http://www.estonica.org/index_est.html Estonica — esseistlik teabekogu Eestist]
* [http://www.eesti90.ee./index.php Eesti Vabariik 90]
{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}
[[Kategooria:Eesti| Eesti]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
{{Link FA|pt}}
[[ace:Èstonia]]
[[af:Estland]]
[[als:Estland]]
[[am:ኤስቶኒያ]]
[[ang:Estland]]
[[ar:إستونيا]]
[[an:Estonia]]
[[arc:ܐܣܛܘܢܝܐ]]
[[roa-rup:Estonia]]
[[frp:Èstonie]]
[[ast:Estonia]]
[[gn:Etoña]]
[[az:Estoniya]]
[[id:Estonia]]
[[ms:Estonia]]
[[bm:Estonia]]
[[bn:ইস্তোনিয়া]]
[[zh-min-nan:Eesti]]
[[ba:Эстония]]
[[be:Эстонія]]
[[be-x-old:Эстонія]]
[[bcl:Estonya]]
[[bi:Estonia]]
[[bar:Estland]]
[[bo:ཨིསུ་ཊོ་ནིཡ།]]
[[bs:Estonija]]
[[br:Estonia]]
[[bg:Естония]]
[[ca:Estònia]]
[[ceb:Estonia]]
[[cv:Эстони]]
[[cs:Estonsko]]
[[co:Estonia]]
[[cy:Estonia]]
[[da:Estland]]
[[pdc:Eschdooni]]
[[de:Estland]]
[[nv:Ééstii Bikéyah]]
[[dsb:Estniska]]
[[na:Estonia]]
[[dz:ཨིསི་ཊོ་ནི་ཡ།]]
[[el:Εσθονία]]
[[en:Estonia]]
[[myv:Эстэнь Мастор]]
[[es:Estonia]]
[[eo:Estonio]]
[[ext:Estónia]]
[[eu:Estonia]]
[[ee:Estonia]]
[[fa:استونی]]
[[hif:Estonia]]
[[fo:Estland]]
[[fr:Estonie]]
[[fy:Estlân]]
[[fur:Estonie]]
[[ga:An Eastóin]]
[[gv:Yn Estaan]]
[[gd:Eastòinia]]
[[gl:Estonia - Eesti]]
[[gu:ઈસ્ટોનિયા]]
[[hak:Oi-sâ-nì-â]]
[[ko:에스토니아]]
[[haw:‘Esetonia]]
[[hy:Էստոնիա]]
[[hi:एस्टोनिया]]
[[hsb:Estiska]]
[[hr:Estonija]]
[[io:Estonia]]
[[ilo:Estonia]]
[[bpy:এস্তোনিয়া]]
[[ia:Estonia]]
[[ie:Estonia]]
[[os:Эстони]]
[[zu:IEstoniya]]
[[is:Eistland]]
[[it:Estonia]]
[[he:אסטוניה]]
[[kl:Estlandi]]
[[kn:ಎಸ್ಟೊನಿಯ]]
[[pam:Estonia]]
[[ka:ესტონეთი]]
[[csb:Estóńskô]]
[[kk:Эстония]]
[[kw:Estoni]]
[[rw:Esitoniya]]
[[ky:Эстония]]
[[sw:Estonia]]
[[kv:Эстония]]
[[kg:Estonia]]
[[ht:Estoni]]
[[ku:Estonya]]
[[lad:Estonia]]
[[la:Estonia]]
[[lv:Igaunija]]
[[lb:Estland]]
[[lt:Estija]]
[[lij:Estònia]]
[[li:Esland]]
[[ln:Estonia]]
[[jbo:estis]]
[[lmo:Estonia]]
[[hu:Észtország]]
[[mk:Естонија]]
[[mg:Estonia]]
[[ml:എസ്റ്റോണിയ]]
[[krc:Эстония]]
[[mt:Estonja]]
[[mi:Etonia]]
[[mr:एस्टोनिया]]
[[arz:استونيا]]
[[mdf:Эсти мастор]]
[[mn:Эстон]]
[[nah:Estonia]]
[[nl:Estland]]
[[nds-nl:Estlaand]]
[[ne:इस्टोनिया]]
[[ja:エストニア]]
[[ce:Эстони]]
[[pih:Estonya]]
[[no:Estland]]
[[nn:Estland]]
[[nrm:Estonnie]]
[[nov:Estonia]]
[[oc:Estònia]]
[[mhr:Эстоний]]
[[uz:Estoniya]]
[[pnb:اسٹونیا]]
[[pap:Estonia]]
[[ps:اېسټونيا]]
[[pms:Estònia]]
[[nds:Eestland]]
[[pl:Estonia]]
[[pt:Estónia]]
[[kaa:Estoniya]]
[[crh:Estoniya]]
[[ro:Estonia]]
[[rmy:Estoniya]]
[[qu:Istunya]]
[[ru:Эстония]]
[[sah:Эстония]]
[[se:Estlánda]]
[[sa:एस्टोनिया]]
[[sc:Estònia]]
[[sco:Estonie]]
[[stq:Estlound]]
[[sq:Estonia]]
[[scn:Estonia]]
[[simple:Estonia]]
[[ss:IWestoniya]]
[[sk:Estónsko]]
[[sl:Estonija]]
[[cu:Є́сть]]
[[szl:Estůńijo]]
[[sr:Естонија]]
[[sh:Estonija]]
[[fi:Viro]]
[[sv:Estland]]
[[tl:Estonya]]
[[ta:எசுத்தோனியா]]
[[kab:Isṭuni]]
[[tt:Estoniä]]
[[te:ఎస్టోనియా]]
[[tet:Estónia]]
[[th:ประเทศเอสโตเนีย]]
[[vi:Estonia]]
[[tg:Эстония]]
[[tpi:Estonia]]
[[tr:Estonya]]
[[udm:Эстония]]
[[uk:Естонія]]
[[ur:استونیا]]
[[ug:ئېستونىيە]]
[[vec:Estonia]]
[[vo:Lestiyän]]
[[fiu-vro:Eesti]]
[[zh-classical:愛沙尼亞]]
[[vls:Estland]]
[[war:Estonya]]
[[wo:Estooni]]
[[wuu:爱沙尼亚]]
[[yi:עסטלאנד]]
[[yo:Estóníà]]
[[zh-yue:愛沙尼亞]]
[[diq:Estonya]]
[[bat-smg:Estėjė]]
[[zh:爱沙尼亚]]
| 