Setomaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ajalooline ja praegune keskus sissejuhatusse
Djreichsfuhrer (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{NPOV}}
{{Provints
| nimi = Setumaa
17. rida ⟶ 16. rida:
}}
 
'''Setumaa''' ([[setu keel|setu keeles]] ''Setomaa'') on ajalooline piirkond ning [[setud]]e asuala [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] poolt okupeeritudillegaalselt annekteeritud [[Eesti|Eesti Vabariigi]] territooriumil [[Pihkva järv]]est edelas-lõunas. Setumaa hõlmab [[Põlvamaa]]st [[Mikitamäe vald|Mikitamäe]] ja [[Värska vald]]a, [[Võrumaa]]st [[Meremäe vald]]a, osa [[Misso vald|Misso vallast]] ning nendega piirnevatest [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]i küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaa [[nulk]]adeks.
 
Setumaa ajalooliseks keskuseks on [[Petseri]]. Praeguseks Setumaa keskuseks peetakse [[Värska]] alevikku<ref>[http://www.verska.ee/ Värska valla kodulehekülg]. 12. mai, 2010.</ref>.
51. rida ⟶ 50. rida:
"''/-/Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja '''teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas'''. Vabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib '''rahvahääletamise teel''', kui praegune ilmasõda lõppenud./-/''"
 
Algas [[Vabadussõda]], mille tulemusel sõlmiti 2.02.1920. [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi liidetioli [[Eesti| Eesti VabariigigaVabariigi]] osaks ka Setumaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad. Eesti valdusse saijäi Petseri janing veel mõned suuremad asulad, nagusealhulgas [[Irboska]] ja [[Laura]]. Liidetud alast moodustati [[Petseri maakond]].
 
Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid aga praktiliselt sajaprotsendiliselt venekeelsed ning neil ei olnud setudega olulisemat seost – Eesti vajas neid oma territooriumina peamiselt vaid selleks, et hoida etnilised Eesti alad eemal tollaste kaugelaskesuurtükkide laskeulatusest, samuti olid Irboska läheduses olevad künkad heaks kaitsepositsiooniks.
 
1940. aastal okupeeris ja annekteeris [[Nõukogude Liit]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja ühes sellega ka Setumaa. Setumaa etniline ühtsus lõhuti, kui 15. augustil 1944. aastal 75% Petseri maakonnast illegaalselt eraldati [[Eesti NSV]]-st [[Vene SFNV|Vene NFSV-le]], millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]].
 
TollaselKommunistid väitsid jagamisel, et lähtuti enamjaolt etnilisest piirist - need alad, kus olid ülekaalus setud, püüti jätta Eesti NSVle, need alad aga, kus ülekaalus olid venelased, püüti jätta Vene NFSVle. Siiski jäi selle käigus suuri setu külasid Vene poolele.
 
23. augustil 1944 eraldati [[Leningradi oblast]]ist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid).
67. rida ⟶ 66. rida:
2004. aastal jätkasid osapooled piiriläbirääkimisi. Eesti loobus sisuliselt territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja loobus ühes sellega õigusest Setumaa idapoolsetele aladele ning Tartu rahulepingu järgsetest aladest. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti–Vene riigipiiri leping kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.
 
20. juunil 2005. a ratifitseeris Riigikogu Eesti–Vene riigipiiri lepingu. lisadesRatifitseerimisseadus preambulisisaldas preambulit:
 
''"/-/Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest "Eesti riiklikust iseseisvusest" ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist "Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest" ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist,/-/ "''
 
Viidates sellelevastumeelsusele preambulileselle preambuli vastu jättis Venemaa lepingu ratifitseerimata ning kuulutas lepingu kehtetuks.
 
Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, stnõnda on elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles jäänud väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri.
 
Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse – [[Setomaa Valdade Liit|Setomaa Valdade Liidu]].
 
== Viited ==
{{Viited}}
<references/>
 
== Kirjandus ==