Hans Christian Ørsted: erinevus redaktsioonide vahel

 

21. aprillil 1820 märkas Ørsted loengu ajal, et [[kompass]]i nõel kaldus põhja suunast kõrvale kui elektrivoolu lülitati patareist sisse ja välja. See kinnitas otsest seost elektri and magnetismi vahel. Tema esialgne tõlgendus nähtust oli, et magnetilised mõjud kiirguvad juhtmelt nagu valgus ja soojus. Kolm kuud hiljem alustas ta põhjalikumaid uuringuid ja peagi avaldas oma tähelepanekud, näidates et elektrivool juhtmes tekitab pööriselist magnetvälja. See avastus polnud pelgalt juhus, sest Ørsted oli aastaid otsinud seost elektri ja magnetismi vahel.

 

Mõnikord väidetakse, et [[Gian Domenico Romagnosi]] oli esimene inimene, kes leidis seose elektri ja magnetismi vahel, umbes kakskümmend aastat enne Ørsted'i avastust elektromagnetismi vallas. Ometi ei käsitlenud Romagnosi katsed elektrivoolu ja näitasid ainult, et elektrostaatiline laeng võib mõjutada magnetnõela.<ref>Martins, Roberto de Andrade, "[http://ppp.unipv.it/Collana/Pages/Libri/Saggi/Nuova%20Voltiana3_PDF/cap4/4.pdf Romagnosi and Volta’s pile: early difficulties in the interpretation of Voltaic electricity]", in Fabio Bevilacqua & Lucio Fregonese (eds.), ''Nuova Voltiana: Studies on Volta and his Times'', Pavia / Milano, Università degli Studi di Pavia / Ulrico Hoepli, 2001, vol. 3, pp. 81-102.</ref>

1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse [[keemia]]sse tootes esimest korda [[alumiinium]]i. Samas kui alumiiniumi ja raua sulami oli enne tootnud briti teadlane ja leidur [[Humphry Davy]], oli Ørsted esimene, kes eraldas alumiiniumi [[redutseerimine|redutseerides]] alumiiniumkloriidi.

 

 

 

==Vaata ka==