::: Hüpoteesidest võib ju ka rääkida, sest ka hüpoteeside olemasolu on fakt. Võib rääkida ka sellest, kuidas neist kaitstakse. Kindlasti aga tuleb öelda, et tegemist on hüpoteesidega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. veebruar 2006, kell 11.24 (UTC)
:Maavälist elu ei uuri mitte ainult NASA. Omaegses N.liidus oli kokku pandus väga kõrgel taseme komision, mis juhtis otsesel 7-8 tipp uurimisinstituudi tööd. Neile omakorda allus terve kari väiksemaid uurimisinstituute. Selle jäämäe tipp oli teaduste akadeema ja kaitseministeerjum. Ja nagu igalt poolt lekib olen lugenud nii mõndagi 70'datel sellest allikast. Samas on nii seal kui NASA' kõik otsad lahtised. Teisisõnu arva mida tahad, keegi ei väida et nad on, aga keegi ei väida ka vastubidist. Sama lause võib ka teisiti sõnastada . Väga paljud ütlevad, et on näinud, suhelnud, sõitnud, uurinud, jne. Väga paljud ütlevad täielik jama. Siis niikaua, kui meile tulnukas tere ei anna (ükskõik mill moel)täna seda fakti ei olr, mida keegi ümber ei suuda lükata, muidugi võib ka inimene tulnukale tere öelda, täna me seda veel ei suuda, kui ta ka olemas oleks. Selge see, et maailmas (maa, taevas, päikesesüstee,galaktika...) on x asja mida me ei suuda ona piiratud ajukasutusega (mõistusega)hallata ja lahendada. Seega täna puuduvad ühesed postulaadid ja ei maksa neid ilma konkreetsete ja ümberlükkamatute fakdideta nõrgale vundamendile püstitada. Mina isiklikult ei eita nende olemasolu aga ka teisiti täna väita ei saa. Samas ei maksa ja ei saa ära unustada ka elu kihilisuse versiooni.[[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. veebruar 2006, kell 11.19 (UTC)
::Wikipeediasse sobivad minu arvates ainult kontrolltud faktid. Hüpoteeside ja nende kaitsmise koht on teaduslikes artiklites, uurimisasutustes ja nende laborites.[[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. veebruar 2006, kell 11.19 (UTC)
