Talvesõda: erinevus redaktsioonide vahel

Sõdivate riikide inimressurss oli väga erinev ja seega olid jõud ebavõrdsed. Punaarmee käsutuses oli praktiliselt piiramatu inimressurss, mida aeti tulle hoolimatult. Väikesel rahval niisugust inimressurssi ei olnud, ta oli seetõttu "verest tühjaks jooksmas".

Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. [[3. märts]]iks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid kümnepäevased ägedad lahingud. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks [[Saima kanal]]i lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid see ei takistanud Punaarmeel linna tungimast. Viiburis käisid ägedad lahingud (linna puruks pommitamine) veel kaks tundi pärast seda, kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu [[13. märts]]il 1940 kell 11.00. Linna keskosa jäigi Punaarmeel vallutamata.

Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid relvastatud [[interventsioon]]i Soome abistamiseks. Nende 57 000-meheline ekspeditsioonikorpus oli juba Inglismaa [[sadam]]ates laevadele paigutatud, kuid [[Rootsi]] ja Norra valitsused keeldusid kategooriliselt ekspeditsioonivägede läbilaskmisest oma territooriumi kaudu. Vaatamata Soome valitsuse korduvatele palvetele jäi Rootsi ebasõbralik hoiak Soome suhtes püsima kuni Talvesõja lõpuni. Seetõttu jäi Soomel väga vajalik välisabi saamata. <refKuid nimelt see name="Kallas"/>

Sõda peeti 105 päeva ja Punaarmee ei suutnud selle ajaga Soomet vallutada. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõned Soome piirialad, kuid Soome vägede rinne oli märtsis juba langemas. Märtsis alustati Moskvas rahuläbirääkimisi,Stalini kunasoovil Soomelrahuläbirääkimised, puudusidsest selleksoli hetkeksoht, igasugusedet laskemoonaInglismaa-Prantsusmaa jajt muudasuvad relvavarudsõtta vaenlaseSoome tõrjumiseks.poolel, Õnneksaga töötassee veneoli luureVenemaale halvastihalvim javariant nadedasise eimaailmapoliitika teadnud,elluviimisel. etSeetõttu Soomepüüti eiteha suudakiiresti enamSoomega vastupanurahulepe. Samuti tagastati Soomele Petšengas vallutatud niklikaevandused (kuulusid Kanada-Inglise osutadakompaniile. Moskva rahuleping Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel sõlmiti [[12. märts]]i õhtul kiirustades. [[13. märts]]il 1940 kell 11.00 lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest, elanikkond ca 400 000 elanikku lahkus Soome. Kaotati osa [[Salla (Soome)|Salla]]st, enamik [[Soome Karjala]]st koos Viiburi linnaga, [[Sortavala]], [[Petšenga rajoon|Petsamo]]st [[Kalastaja poolsaar]], 4 [[Soome laht|Soome lahe]] saart ja kogu [[Laadoga järv]]e läänekallas. <ref name="Made"/> Rahulepinguga saavutas Nõukogude Liit kõikvaid püstitatudvähesed strateegilisedsoovitud eesmärgid, kuidning Soome säilitas [[iseseisvus]]e tänu oma visale vastupanule ja maailma riikide sekkumisele ja poolehoiule. Talvesõja lahingud näitasid selgelttõdesid, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus ja juhtimine oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et ei võimaldanud oma ülekaalu elavjõus ja tehnikas kiirelt maksma panna ning Venemaal jäi arvestamata nn inimlik faktor- soomlaste visadus kodu kaitsel.