Öeldis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: ko:술어 |
Marielle87 (arutelu | kaastöö) |
||
17. rida:
nt ''saab olema'' tuleviku väljendamisel, ''pidi lugema'' kaudsuse väljendamisel.
'''Aeg''' väljendab tegevuse või olukorra suhet [[minevik]]u, [[olevik]]u või [[tulevik]]uga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik.
'''Tegumood''' ehk '''geenus''' näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
'''Modaalsus''' väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.
'''Teatelaad''' võib olla otsene või kaudne.
Esimesel juhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale, nt ''Mari lendab homme Egiptusesse''.
Teisel juhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, nt ''Mari lendavat homme Egiptusesse'',
või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt ''Lennaku Mari homme Egiptusesse''.
'''Kõneliik''' on kategooria, mille liikmed on jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv).
'''Isik''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse isikuliste asesõnadega mina, sina, tema või mitmuses meie, teie, nemad; pööre (verbidel). Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu.
'''Arv''' ehk nuumerus märgib asjade ja olendite hulka (ainsust või mitmust).
===Öeldise [[ühildumine]] alusega===
| |||