Jaatav kõneliik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
▲[[Kõneliik]] on [[pöördsõna]] kategooria, mis väljendab [[öeldisverb]]iga kirjeldatava tegevuse jaatust või [[eitus]]t.
[[Lause]] jaatava sisu märkimiseks ei kasutata tavaliselt spetsiaalseid vormivahendeid, ja kui need esinevad, siis väljaspool [[öeldis]]t. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele, näiteks:
*Kas sa tahad minuga kinno tulla? - Jah, tahan küll.
Jaatava kõneliigi näiteid:
15. rida ⟶ 9. rida:
*Tahaks puhata, aga vaja on hoopis tööd teha.
*Tänaval lauldakse, aga kusagil peetakse matuseid.
[[Eesti keel]]e iseseisvas jaatavas väitlauses on öeldisverb harilikult lauses teisel kohal (nn V-2 [[sõnajärg]]), [http://et.wikipedia.org/wiki/Lause_pragmaatiline_funktsioon#Teema_ja_reema teemana] esitatava [[lauseliige|lauseliikme]] järel.
21. rida ⟶ 14. rida:
*Metsas seeni korjates sattus Lembit muistse linnuse varemete juurde.
*[http://www.eki.ee/books/ekk07/ Eesti keele käsiraamat]▼
*Erelt, M., Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, lk 372, 405.▼
▲===Kasutatud kirjandus===
▲[http://www.eki.ee/books/ekk07/ Eesti keele käsiraamat]
▲Erelt, M., Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, lk 372, 405.
[[Kategooria:Keeleteadus]]
| |||