Kromosoom: erinevus redaktsioonide vahel

Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega [[geen]]id ning mitmesugused mittegeensed [[nukleotiid]]ijärjestused ([[lookus]]ed). Kromosoom sisaldab ühe [[DNA]] [[molekul]]i, sellega massivõrdses koguses aluselisi [[valk]]e -– [[histoon]]e, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) [[valk]]e ja vähesel hulgal [[RNA]]d; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse [[kromatiin]]iks.

Kromosoomid läbivad [[mitoos]]i ja [[meioos]]i eel ning ajal keerukaid [[reproduktsioon]]i, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. [[Mitoos]]i (ja [[meioos]]i) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest [[kromatiid]]ist (õdekromosoomist), mille ühendus katkeb viimasena [[tsentromeer]]i kohalt. [[Tsentromeer]] ehk primaarsoonis jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks; mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. [[Meioos]]i (ja mõnevõrra ebaselgemalt [[mitoos]]i) profaasis ilmnevad piki kromosoomi ([[kromatiid]]i) tihedamad helmesjad paksendid -– [[kromomeekromomeer]]ridid.

[[Mikroskoop]]iliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on [[lambiharikromosoom|lambihari]]- ja [[polüteenne kromosoom|polüteensed kromosoomid]].

Sageli nimetatakse kromosoomiks ka [[prokarüoot]]ide ja [[rakuorganell]]ide ([[mitokonder|mitokondrite]], kloroplastide[[kloroplast]]ide) [[genoom]]i ([[genofoor]]i), mille moodustab üks rõngasjas [[DNA]]-[[molekul]] ning millel ei ole [[kromatiin]]set püsiühendust [[valk]]udega ([[histoon]]id puuduvad).