Dalmaatsia rannik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}
[[Pilt:Satellite image of Croatia in September 2003.jpg|thumb|300px|Sateliidipildil on näha, et saarte rannajoon kulgeb mäeahelikega paralleelselt]]
'''Dalmaatsia rannik''' on [[rannik]]utüüp, mille puhul [[saar]]te [[rannajoon]] kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.
 
Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks [[Dinaari mäestik]]u) pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised [[poolsaar]]ed ja [[laht|lahed]].
 
Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedal asuvate mäestike pikkitelje suunaga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga ranniku lähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saarte vahelised lahed sügavad.
 
Dalmaatsia rannik on eriti iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule, kust(rannikutüübi nimi pärineb ka[[Horvaatia]] rannikutüübilõunaosas nimetus,asuvast misendise on[[Rooma tuletatudprovintsid|Rooma provintsi]] [[HorvaatiaDalmaatsia]] lõunaprovintsinimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua [[DalmaatsiaSumatra]] järgisaare edelaranniku, kus suure saarega paralleelselt asetsevad [[Mentawai saared]].
 
 
 
Tegemist on suhteliselt vähe esineva ranniku tüübiga. Teise näitena võib tuua [[Sumatra]] saare edelarannikuga paraleelselt asetsevatest Mentawai saartest.
 
== Vaata ka ==