Kaugatuma lade: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
Siim (arutelu | kaastöö)
toim
1. rida:
'''Kaugatuma lade''' on [[Silur|Siluri ladestu]] [[Přidoli ladestik]]ku kuuluv regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).
Kaugatuma lade esineb võrdlemisi tüseda lasundina, kus merglid vahelduvad mitmesuguses paksuses lubjakivi kihtide ja kihinditega. Iseloomulikud on kuni 5 m paksused jämeteralise puhta krinoidlubjakivi kihindid, mis paljanduvad ka põhilistes Kaugatuma lademe paljandeis- Kaugatuma (2,8 m) ja Lõo (1,7) pangal ning Äigu (Vanamõisa; 1,3) ja Väike- Rootsi (1,0) paemurrus. Kaugatuma lade avaneb vaid Saaremaa lõunarannikul Sõrve, Roomassaare, Muratsi, Vätta ja Nässumaa poolsaarel. Lademes eristatakse alumisi (Äigu) ja ülemisi (Lõo) kihte.
 
[[Kivim]]iliselt koosneb lade peamiselt vahelduvatest [[Mergel|mergli]] ja [[lubjakivi]] [[Kiht (geoloogia)|kihtidest]]. Iseloomulikud on kuni 5 m paksused [[Terasuurus|jämeteralise]] puhta [[krinoiidlubjakivi]] kihid, mis [[Paljandumine|paljanduvad]] ka põhilistes Kaugatuma lademe [[paljand]]eis. Need on: [[Kaugatuma pank|Kaugatuma]] (2,8 m) ja [[Lõo pank|Lõo]] (1,7) [[Pank (geoloogia)|pangal]] ning [[Äigu paemurd|Äigu]] (1,3 m) ja [[Väike-Rootsi paemurd|Väike-Rootsi]] (1,0 m) [[Paemurd|paemurrus]].
 
Lademe paksus on 42...86 meetrit. [[Avamusala|Avaneb]] vaid [[Saaremaa]] lõunarannikul [[Sõrve poolsaar|Sõrve]], [[Roomassaare poolsaar|Roomassaare]], [[Muratsi poolsaar|Muratsi]], [[Vätta poolsaar|Vätta]] ja [[Nässumaa poolsaar|Nässumaa]] [[poolsaar]]el.
 
Litostratigraafiliselt jagatakse lade alumiseks (Äigu) ja ülemiseks (Lõo) kihiks.
 
[[Kategooria:Lademed]]