Heinz Guderian: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: fa:هاینتس گودریان |
Resümee puudub |
||
19. rida:
'''Heinz Wilhelm Guderian''' ([[17. juuni]] [[1888]] [[Chełmno|Kulm]] – [[14. mai]] [[1954]] [[Schwangau]]) oli [[Saksamaa]] sõjaväelane ja militaarteoreetik. Üks väljapaistvamaid Saksamaa väejuhte [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.
Heinz Guderian sündis Lääne-Preisimaal [[Kulm]]is. Aastail [[1901]]–[[1907]] õppis ta erinevates sõjakoolides ning astus 1907. aastal Hannoveri 10. jäägripataljoni, mida sel ajal juhatas tema isa.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal teenis ta side- ja staabiohvitserina.
[[1931]]. aastal ülendati ta [[ooberstleitnant|ooberstleitnandiks]] ja [[1933]]. aastal [[ooberst]]iks. Selleks ajaks oli ta kirjutanud hulga materjale motoriseeritud sõjapidamise kohta. [[1935]]. aastal määrati ta vastloodud 2. soomusdiviisi juhatajaks. [[1936]]. aastal ülendati ta [[kindralmajor]]iks. [[1938]]. aastal ülendati ta [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]] ja määrati XVI armeekorpuse juhatajaks.
Vahetult enne Poola sissetungimist määrati Guderian XIX tankikorpuse ülemaks, mis [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] koosseisus ründas läbi Danzigi koridori, Ida-Preisimaale ning strateegiliselt haaras tervet Poola armeed vasakult tiivalt. Selle teo eest autasustati teda Poola kampaania lõppedes [[Rüütlirist]]iga.
Jätkas sama korpuse eesostsas ka sõjakäigul Lääne-Euroopasse, mil korpus kuulus [[Soomusgrupp "Kleist"]]i koosseisu. See oli Guderiani korpus, mis murdis läbi prantslaste rinde [[Sedan]]i juures ning tungis esimesena mereni. Ülendati kindralooberstiks
[[Barbarossa plaan|Operatsioon Barbarossa]] ajal käsutas [[2. Soomusarmee|2. soomusgruppi]] (hiljem [[2. Soomusarmee]]) [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] koosseisus. Tema diviisid mängisid pearolli Nõukogude armeede ümberpiiramistes [[Minsk]]i, [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Brjansk]]i all. Hilisem operatsioon [[Moskva]] ümberpiiramiseks kukkus läbi ning Guderian, kel oli juba varem eriarvamusi nii [[Hitler]]i kui ka tema otsese ülemuse [[Kluge]]ga, vabastati 25. detsembril 1941. aastal armeejuhataja kohalt. Järgmised neliteist kuud veetis ta nö "väejuhatajate reservis". Sel ajal elas üle raske insuldi.
Alistus ameeriklastele 10. mail 1945. aastal ja jäi nende juurde sõjavangi kuni 17. juunini 1948. aastani. Vaatamata poolakate ja venelaste protestidele ei süüdistatud teda [[Nürnbergi protsess]]il sõjakuridegudes.
| |||