Balfouri mänd: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
66. rida:
Põhjapoolse alamliigi ''balfouriana'' levila asub Klamathi mägede nõlvadel, 2100–2500 m üle merepinna. Kliimat mõjutab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lähedus, keskmine sademete hulk aastas on vahemikus 1250–1750 mm. Kuna Klamathi mägedes pole palju kõrgemaid mäetippe, siis on levikuala tippude vahel ära hajutatud. Kasvupinnaste lähtekivimiteks on [[gabro]], [[granodioriit]], [[kildad]], [[lubjakivi]] ja kõige levinum on [[Serpentiin (mineraal)|serpentiin]]. Serpentiinist tekkinud muldadel moodustab ta peaaegu puhaspuistuid, kuna Balfouri männiga koos esinevad puuliigid taluvad neid muldasid vähem (välja arvatud [[Jeffrey mänd]]). Serpentiinmuldadel kasvab ta enamikel mäenõlvadel, orgude põhjas ja järvede madalikel. Teistel mullatüüpidel esineb üksikute mõnesajaliste puude gruppidena mäetippudel, järskudel lääne- ja lõunanõlvadel. Mäenõlvade kalle kasvukohtadel on vahemikus 15–32 %.<ref name="fed2"/>
Balfouri mänd talub külmakraade –23...–29° C<ref>Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. ''Conifer Cold Hardiness'', Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>.
== Kaasliigid ==
73. rida ⟶ 75. rida:
== Paljunemine ==
Balfouri mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb [[seeme|seemnete]] abil. Puud hakkavad käbisid kandma 20–50 aasta vanuselt. Head käbiaastad korduvad 5–6 aasta järel. Tolmlemine leiab aset juulis-augustis. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta septembris-oktoobris ning levivad tuulte abil. Lõunapoolse alamliigi seemnete idanevuseks on saadud [[labor]]atoorsetes tingimustes 86 %. [[Seemik]]ute arenguks on soodsad pehmed ja sademeterohked talved. Seemikute kasvukiiruseks on saadud 0,5–2,3 cm aastas.
== Haigused ja kahjurputukad ==
| |||