Vikipeedia

Kuldar Sink: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vaba (arutelu | kaastöö)
72 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
''' Kuldar Sink ''' ([[14. september]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1995]] [[Kõrve (Vastseliina)|Kõrve]] küla, [[Võru maakond]]) oli eesti helilooja.
 
==Elulugu==
Esimesi teoseid näitamas onkäis ta käinud Heliloojate Liidus näitamas kaheteistkümneaastasena. Aastal [[1960]] lõpetas ta teooria erialal [[Tallinna Muusikakool]]i ja [[1961]] ka flöödi erialal. Õppis ka kompositsiooni ning pärast lõpetamist jätkas seda [[Peterburi konsevatoorium|Leningradi konservatoorium]]is. Oma kompositsiooniõpetajate seas kõige tähtsamaks pidas ta [[Veljo Tormis]]t. Leningradis õppis ta kaugõppes, sest ta töötas ühtaegu [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] flöödimängijana.▼
 
▲Esimesi teoseid näitamas on ta käinud Heliloojate Liidus kaheteistkümneaastasena. Aastal [[1960]] lõpetas ta teooria erialal [[Tallinna Muusikakool]]i ja [[1961]] ka flöödi erialal. Õppis ka kompositsiooni ning pärast lõpetamist jätkas seda [[Peterburi konsevatoorium|Leningradi konservatoorium]]is. Oma kompositsiooniõpetajate seas kõige tähtsamaks pidas ta [[Veljo Tormis]]t. Leningradis õppis ta kaugõppes, sest ta töötas ühtaegu [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] flöödimängijana.
 
Aastal 1965 käis ta koos [[Arvo Pärt|Arvo Pärdiga]] "[[Varssavi sügis]]e" festivalil.
 
Noorpõlvest saadik rändas ta palju. Seitsmeteistkümneaastasena sai ta esimest korda [[Dagestan]]i. Pärast seda käis [[Jaan Kaplinski|Jaan Kaplinskiga]] Burjaatias. Sellele järgnesid [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]. Matkas ka [[Eesti]]s.
 
Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal. Ta hukkkushukkus selle maja põlengus.
 
==Looming==
 
Loomingulise elu vältel tema helikeel tegi mitu korda radikaalseid muutusi läbi.
Esimesel, neoklassitsitlikul perioodil mõjutasid tema loomingut ka Debussy ja Bartók, siit pärineb tema Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile ([[1960]]).
 
Teine periood külges [[Uus-Viini koolkond|Uue-Viini koolkonna]] ja eriti [[Anton Webern|A. Weberni]] tähe all. Selle perioodi teoste hulgas on „Monotemaatilised"Monotemaatilised etüüdid”etüüdid" klaverikvintetile ([[1964]]), „Kompositsioonid”"Kompositsioonid" kahele klaverile ([[1964]]-[[1966]]), kammerkantaat „Aastaajad”"Aastaajad" ([[1965]]), Kammersümfoonia nr 2 ([[1967]]]).
 
Kolmas periood koosneb [[Aleatoorika (muusika)|aleatoorilistest]] teostest ja [[Häppening|häppeningutest]], kui, näiteks, „Muusikaliste"Muusikaliste sündmuste päevik III”III" neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile.
 
Sellele järgnes vaikimise aeg, mil olulisem sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. Seellest reisist, mille käigus ta tutvus kasahhi ja kirgiisi [[rahvamuusika]]ga sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – Sonaat-triloogia „Mäed"Mäed ning inimesed”inimesed" klaverile ongi kirjutatud Kirgiisias Issõk-Kuli järve ääres. Sellele perioodile on omane multikultuurne idioom, idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. Sinna kuulub ka „Sünni"Sünni ja surma laulud”laulud", vokaaltsükkel [[Federico García Lorca|F. García Lorca]] sõnadele ([[1985]]).
 
Viimane periood iseloomustub keele klaarimisega ja lihtsustamisega ning põhimõttelise eklektikaga. Enamik selle aja teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele, nende seas on „Maarjamaa"Maarjamaa missa”missa", mis kestab rohkem kui kolm tundi.
 
==Perekond==
Kuldar Singi isa oli [[Peeter Sink]], [[EELK]] Elva kogudusekogudus]]e pastor ja peale selle luuletaja ja kunstnik.▼
 
▲Kuldar Singi isa oli [[Peeter Sink]], [[EELK]] Elva koguduse pastor ja peale selle luuletaja ja kunstnik.
 
Kuldar Singi ema oli helilooja [[Marje Sink]] (neiupõlves Marie Gildemann).
 
Kuldar Singi poeg on tšellist [[Theodor Sink]].
 
Kuldar Singi vend on [[poliitik]] [[Tunne Kelam]].
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kuldar_Sink"