Põud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: en:Drought
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
[[FilePilt:Fields outside benambra.jpg|thumb|250px|[[Austraalia kõrb]]]]
'''Põud''' on pikaajaline periood, mil territooriumil on [[vesi|veepuudus]]. Põuda esineb kõige sagedamini siis, kui selle piirkonna [[valgla]]s sajab keskmisest vähem. Pikka aega kestnud põud võib põhjustada [[kõrbemine|kõrbestumist]]. Enamus piirkondades, kus esineb põuda, on põud korduv ja tavaline [[kliimanähtus]]. Inimese kaasatus võib siiski suurendada põua mõju. Põud on tugevnenud, pikenenud ja laienenud alates [[1970]]-ndatest inimese poolt põhjustatud [[globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] tõttu ja tõenäoliselt jätkub. Viimane suurim põuaperiood oli aastatel [[1999]]-[[2002]] [[Põhja-Aafrika]]s, [[Tuneesia]]s ja [[Alžeeria]]s. See põud oli viimase 500 aasta jooksul laastavaim. Suuremad põua piirkonnad on ka [[Ida-Aasia]]s ja [[Austraalia]]s. Põua ajal võivad olla olulised tagajärjed [[keskkonnamõju]]le, [[põllumajandus]]ele, [[tervishoid|tervishoiule]], [[majandus|majanduslikele]] ja [[sotsioloogia|sotsiaalsetele]] tagajärgedele.
'''Põud''' on pikka aega kestev [[vesi|veepuudus]] mingil territooriumil.
 
Põuda esineb kõige sagedamini siis, kui selle piirkonna [[valgla]]s sajab keskmisest vähem.
 
Pikka aega kestnud põud võib põhjustada [[kõrbemine|kõrbestumist]].
 
Enamikus piirkondades, kus esineb põuda, on põud korduv ja tavaline [[kliimanähtus]].
 
Inimese kaasatus võib siiski suurendada põua mõju. Põuad on tugevnenud, pikenenud ja laienenud alates [[1970. aastad|1970ndatest]] inimese poolt põhjustatud [[globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] tõttu ja tõenäoliselt jätkub.
 
Viimane suurem põuaperiood oli aastatel [[1999]]–[[2002]] [[Põhja-Aafrika]]s, [[Tuneesia]]s ja [[Alžeeria]]s. See põud oli viimase 500 aasta jooksul laastavaim. Suuremad põuapiirkonnad on ka [[Ida-Aasia]]s ja [[Austraalia]]s.
 
Põual võivad olla olulised tagajärjed [[keskkonnamõju]]le, [[põllumajandus]]ele, [[tervishoid|tervishoiule]], [[majandus|majanduslikele]] ja [[sotsioloogia|sotsiaalsetele]] tagajärgedele.