Johannes Paulus I: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

Albino Luciani sündis [[Itaalia]]s Forno de Canale's (praegune [[Canale d'Agordo]]) [[sotsialism|sotsialistliku]] taustaga töölise Giovanni Luciani ja Bortola Tanconi 4-lapselises peres. Ta [[ristimine|ristiti]] oma sündimise päeval kodus, kuid ametlikult kinnitati tema ristimine [[19. oktoober|19. oktoobril]] 1912 [[kuraator]] Achille Ronzoni poolt. Luciani [[konfirmatsioon|konfirmeeriti]] [[26. september|26. septembril]] [[1919]] [[piiskop]] Giosue Cattarossi poolt.

 

==1978. aasta esimene [[konklaav]]==

Johannes Paulus I valiti paavstiks 26. septembril 1978 konklaavi 4 voorus. [[25. september|25.]] — 26. septembril 1978 toimunud konklaavil osales 111 kardinali. See oli kõige suurema osavõtjate arvuga konklaav ajaloos, hiljem on veel rohkem kardinale osalenud [[2005]]. aasta konklaavil, kus valiti [[Benedictus XVI]].

Johannes Paulus I oli esimene uuema aja paavst, kes oma pöördumistes ütles enda kohta "mina", mitte "meie", kuigi traditsioonitruud abilised, keda paavsti tagasihoidlik soojus ja mitteformaalsus pani kohmetuma, kirjutasid tema tegelikud kõned pressiteadete ja [[L'Osservatore Romano]] jaoks sageli formaalsemasse stiili ümber. Ta oli esimene paavst üldse, kes tegi end "inimnäoliseks" (ta tunnistas avalikult, et Venezia patriarhiks määramine oli pannud ta punastama). Ta oli esimene paavst, kes keeldus ''[[sedia gestatoria]]'' 'st, kuni kardinalide surve veenis teda selle vajalikkuses, sest muidu usklikud ei näeks teda ([[Vatikan]]i ametiisikud ei öelnud talle, et nad häbenesid tema kohmakat lampjalgset kõnnakut, mis ei olnud nende meelest "kuninglik"). Ta oli esimene paavst, kes tunnistas, et paavstiks saamise väljavaade tundus talle nii kohutav, et teised kardinalid pidid teda julgustama seda vastu võtma "''Tempestas magna est super me''"). (Ta olevat konklaavile talle omase naeratusega öelnud: "Andku Jumal teile andeks, mis te minu nimel olete teinud.") Ta oli ka esimene paavst, kes keeldus tuhande aasta vanusest pompöössest paavsti kroonimise tseremooniast ja paavsti[[tiaara]]st, vaid ta pühitseti[[3. september| 3. septembril]] ametisse. (Igatahes vihjas ta oma abilistele ja meeskonnale, et ei pea end paavstiks sobivaks.) Johannes Paulus I andis katoliku kirikule üllatava alandlikkuse märgi; ka tema moto oli "''Humilitas''" 'alandlikkus'.

28. septembril saatis ta kirja [[Hugo Aufderbeck]]ile.

 

 

Johannes Paulus I sai 28. septembril 1978 kella 23 paiku kohaliku aja järgi Vatikanis oma voodis südamerabanduse. Ta leiti järgmisel hommikul kella 5:30 ajal kohaliku aja järgi, kui tema toalamp oli veel sisselülitatud ja paberid isiklike märkmetega voodis. Johannes Paulus I maeti [[4. oktoober|4. oktoobril]] Vatikani Peetruse kirikusse.

 

On võimalik, et paavst Johannes Paulus I suri kas [[loomulik surm|loomulikku surma]] või [[madal vererõhk|madala vererõhu]] vastase ravimi [[üledoos]]i tagajärjel. Isegi näiliselt kahtlasel kiirel palsameerimisel võib olla loomulik seletus. Tema kahe eelkäija [[Pius XII]] ja [[Paulus VI]] surnukehad lagunesid kiiresti. Piuse puhul ebaõnnestunud palsameerimine koguni kiirendas protsessi. (Pius XII kiiresti laguneva keha lehk pani mõned [[auvahtkond|auvahtkonnas]] olnud [[Shveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväelased]] oksendama ja minestama; keha läks lillaks ja nina tuli ära). Et Johannes Paulus I suri septembris, mil Roomas on palav, siis on ehk mõistetav, miks Vatikani ametnikud tahtsid ära hoida säärase õnnetuse kordumist. Väitel, et paavsti lahkamist keelab mingi reegel, võis olla süütu seletus: kui paavsti surnukeha oli kiire lagunemise vältimiseks palsameeritud, võidi see "reegel" palsameerimise tagantjärele õigustamist välja mõelda. (On väidetud, et paavsti sõpradel kästi mõneks ajaks mingi "ülevaatuse" pärast surnukeha juurest lahkuda; võib-olla toimus isegi lahkamine. Igatahes ei ole mingeid leide avaldatud; see viitab võimalusele, et leiti mingeid tõendeid selle kohta, et paavst ei surnud loomulikku surma, vaid kas mõrva või üledoosi tõttu, millest Vatikan ei tahtnud avalikult teatada.)

 

[[Suurbritannia|Briti]] ajaloolane ja ajakirjanik [[John Cornwell]] esitas raamatus ''A Thief in The Night'' teistsuguse teooria. Ta väidab, et Lucianil oli tõesti halb tervis, nagu kinnitavad paavsti venna- või õetütar, kes on arst, ja mitmed Vatikani kõrgemad ametnikud. Lucianil olevat [[pöid|pöiad]] ja [[pahkluu]]s paistes olnud (mis annab tunnistust halvast vereringest ja vere liigsest hüübimisest), nii et ta ei saanud kanda kingi, mis talle valimiste ajal osteti. Ta ei olnud käinud Vatikani arsti juures ega võtnud talle kirjutatud ravimeid.

 

 

==Johannes Paulus I beatifikatsiooniprotsess==

 

==Välislingid==

{{Commons|Ioannes Paulus I}}

 

{{algus}}