Redaktsioon: 2. veebruar 2006, kell 01:48 redigeeri Kamma (arutelu \| kaastöö) 2754 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. veebruar 2006, kell 01:49 redigeeri eemalda Kamma (arutelu \| kaastöö) 2754 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: On tava samastada dialoogides Platoni õpetaja Sokratese karakteri poolt kõneldu sellega, mida arvab Platon, kuid seegi pole täiesti vettpidav lähenemine, sest Sokrates on pahatihti oma jutus irooniline ja suunatud kindlatele vestluspartneritele vastavas dialoogis. Seega võib dialoogi draama-konteksti tundmata panna Sokratese suhu (s. t. Platoni suhu) asju, mis on mõteldud provotseerivateks näideteks Sokratese vestluspartneritele vms. Platoni dialooge jaotatakse (1) varasteks, sokraatilisteks ehk aporeetilisteks dialoogideks, (2) keskmisteks dialoogideks ja (23) hilisteks dialoogideks. Peamine erinevus esimese ja kahe viimase vahel on, et varastes ei jõuta [[dialektika]] käigus positiivsete sedastusteni, määratlusteni (aporeetilisus), mida peetakse tunnusmärgiks sellest, et Platon esitas neis dialoogides pilti ajaloolisest Sokratesest ja tema mõtetest (sokraatilisus -- "tean, et ma midagi ei tea"). Keskmistes ja hilistes dialoogides esitavat Platon juba Sokratese suu läbi omaenese filosoofiat ja parandusi Sokratese mõtlemisse. Keskmistes dialoogidega muutub Platoni käsitluse haare abstraktsemaks ning ta tuletab ning vaeb lähtuvalt laiendatud sokraatilisest filosoofiast ja poleemikast [[füsioloogid]]ega ning sofistidega käsitlusi riigi, hinge, ilu, keele, teadmise ja ideede kohta. Keskmiste dialoogide hulka kuulub tuntumatest ka Platoni kurikuulus riigikäsitlus dialoogis [[Politeia]].

Platoni dialoogid: erinevus redaktsioonide vahel