Baarium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: Automated text replacement (-\r\n{{[Tt]äienda}}\r\n\r\n +\n) |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Tema [[tihedus]] [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] on 3,51 [[gramm|g]]/cm³ ja [[sulamistemperatuur]] on 727 [[Celsiuse skaala|Celsiuse kraad]]i.
Keemiliselt on baarium väga aktiivne – kattub õhus oksiidi-, nitriidi- ja peroksiidikihiga, tõrjub veest ja hapetest energiliselt välja vesiniku, reageerib fosfori, väävli, halogeenide jt. Mittemetallidega, kuumutamisel süttib; tema oküdatsiooniaste ühendeis on 2. Looduses leidub baariumi vaid ühendeina, millest tavalisemad on baariumsulfaat BaSO4 ja baariumkarbonaat BaCO3. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist toodetud baariumoksiidi BaO vaakumis alumiiniumi või räni manulusel temperatuuril 1200 kraadi redutseerides või sulatatud baariumisoodi elektrolüüsides.
Ajalugu
Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab “rasket” kirjeldades ka mõne laiemalttuntud baariumi sisaldava kivi tihedust Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali. Siledad klibu-sarnased kivid mineraalbarüüdist leitud Bolognas, Itaalias olid tuntud kui “Bologna-kivid”. Peale paljastamist valgusele, võisid nad helendada aastaid, mis kutsus ligi nõidasid ja alkeemikuid. Carl Scheele tuvastas barüüdis oleva uue elemendi 1774, aga ei suutnud seda eraldada. Oksüdeerunud baariumi kutsuti baroteks Guyton de Morveau poolt, mis muudeti hiljem barytaks. Baarium eraldati esmakordselt elektrolüüsi abil sulanud baariumisooladest 1808, Sir Humphry Davy poolt Inglismaal. Davy, nimetas selle kaltsiumi analoogia põhjal baariumiks baryta järgi, kus “-ium” lõpp tähistab metallilist elementi.
Füüsilised omadused
Baarium on pehme ja painduv metall. Selle lihtsad ühendid on erilised nendele omase kindla erikaalu tõttu (leelismetalli kohta). see on tõsi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta, selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks (metall) oma kõrge tiheduse tõttu (4.5g/cm3)
Keemilised omadused
Baarium reageerib hapnikuga eksotermiliselt toatemperatuuril et moodustada baarium oksiid ja peroksiid. Reaktsioon on tormiline kui baarium on peenestatud. See reageerib tormiliselt ka lahjendatud hapete, alkoholi ja veega. Suurematel temperatuuridel, baarium reageerib kloori, lämmastiku ja vesinikuga. Baarium redutseerib vähem reageerivate metallide oksiide, kloriide ja sulfiide. Kui seda kuumutada seda lämmastiku ja süsinikuga, moodustab tsüaniidi. Baariumi saab kombineerida mitmete metallidega, sealhulgas alumiiniumi, tsingi ja tinaga moodustades
Esinemine ja Valmistamine
Baariumi sisaldus on 0.0425% maa koores ja 13 µg/L merevees. See esineb mineraalides barüüt(sulfaat) ja viteriit(karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit mis sisaldab ka baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja USAs.
Kuna barium oksideerub kiiresti õhus, siis on raske omandada puhast metalli ja seda ei leidu kunagi puhtalt looduses. Seda saadakse peamiselt barüüdist. Kuna barüüt on nii lahustumatu, siis seda ei saa kasutada otseselt teiste ühendite või baariumi valmistamiseks. Selle asemel, seda kuumutatakse süsinikuga, et saada baariumsulfiidi. Baarium sulfiid seejärel hüdrolüüsitakse või hapestatud et valmistada teisi baariumi ühendeid nagu kloriid,nitriit jne. Baariumi valmistatakse kaubanduses elektrolüüsi abil sulanud baariumkloriidist. Baariumi metallina saab valmistada ka baariumoksiidi reduktsiooni abil koos väga peene alumiiniumiga temperatuurivahemikul 1100 ja 1200 °C.
Kasutusalad
Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis, analüütilises keemia.
Huvitavaid Fakte
Baarium eraldab põledes rohelist värvi, mida on kasutatud ka ilutulestikus.
Baarium reageerib väga hästi õhuga ja seetõttu seda ei leidugi puhtal kujul looduses.
Baarium on tuleohtlik ka tahkel kujul.
Baariumi tihedus on üpris suur (4.5 g/cm³), vähemalt leelismuldmetalli kohta.
{{mahakirjutatud|allikas=http://en.wikipedia.org/wiki/Barium}}
{{keemElemLeelismuldmetallid}}
| |||