Tarkvaraarendus: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Süsteemianalüüs]] (sageli ka nõuete analüüs, või spetsifitseerimine) -– luuakse või määratakse kindlaks see, mida loodav tarkvara tegema peab, sageli ka lahenduse üldkuju. Sageli kasutatakse selleks [[Tarkvara prototüüp|prototüüpimist]]imist, mille käigus luuakse tulevase lahenduse osaline mudel, erinevate lahendusvariantide katsetamise või probleemi parema mõistmise eesmärgil.

* [[Disain]] -– luuakse tarkvara sisemine arhitektuur -ehk loogiline ülesehitus ning erinevate omaduste jaotus programmi osade vahel. Sageli luuakse disain väga üksikasjaliküksikasjalikult -– [[pseudokood]]i tasemel.

* [[Programmeerimine]] – disainitud lahendus teostatakse [[programmeerimiskeel]]es, vajadusel kujundatakse tarkvara [[kasutajaliides]]. Sageli on disaini ja programmeerimise vahelise piiri tõmbamine raske. Mõned allikad peavad täpseimaks disainiks testitud programmi lähtekoodi<ref>Jack W. Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html "What Is Software Design?"]</ref>.

* [[Juurutamine]] -– Olenevaltolenevalt loodava tarkvara tüübist võib see tähendada nii tarkvara paigaldamist konkreetsesse keskkonda, kui ka lihtsalt müüki paiskamist. Sageli hõlmab juurutamine ka kasutajate koolitamist tarkvaraga töötamiseks.

* [[Hooldus (infotehnoloogia)|Hooldus]] -– Vigade vigade parandamine, täiendavate omaduste lisamine, kohandamine muutuva keskkonnaga, klienditugi.

Nende tegevuste tegemise ulatus, järjekord ja täpne sisu olenevad suuresti arendaja poolt kasutatavast [[tarkvaraprotsess]]ist. Näiteks viiakse nn. [[kosemudel]]i kohaselt eelnimetatud sammud läbi üksteise järel. [[iteratiivne mudel|Iteratiivse mudeli]] kohaselt seevastu koosneb kogu protsess mitmest järjestikusest tsükklisttsüklist (iteratsioonist), mis kõik sisaldavad analüüsi, disaini, programmeerimist ja testimist kuid erinevates tsükklitestsüklites on rõhk erinevatel sammudel. Tarkvara protsessimudelid arenevad pidevalt edasi.