Erinevus lehekülje "Rahvarinne" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 266 baiti ,  10 aasta eest
(vaidlustatud)
Eestimaa '''Rahvarinne''' (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks) (ERR) oli [[kodanikualgatus]]ega sündinud [[poliitiline liikumine]]. Rahvarinne oli suurim massiliikumine [[Eesti]]s. [[13. aprill]]il [[1988]], [[Eesti Televisioon]]i õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas [[Edgar Savisaar]] mõtte luua [[perestroika]] toetuseks legaalne [[opositsioon]], demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.- 2. oktoobrini peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress. Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)", millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "[[Balti kett]]" all. [[18. märts]]il [[1990]] toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|valitsuse]] suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril [[1991]] asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]].
 
== Juhtorganid ==
1.-2. oktoober 1988 toimunud RR kongressil valiti juhtorgan, kuhu kuulusid:
...., [[Klara Hallik]], [[Hagi Šein]], [[Rem Blum]], [[Vladimir Brehhov]], [[Oleg Burov]], [[Rafik Grigorjan]], [[Eduard Šaumjan]], [[Juri Lotman]], [[Eldar Efendijev]].
 
Rahvarinne lõpetas tegevuse [[13. november|13. novembril]] [[1993]].<ref>http://www.nlib.ee/88397</ref>