Amalienborgi loss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Amalienborgi loss''' (taani ''Amalienborg slot'') on [[loss]] [[Kopenhaagen]]is, [[Taani kuninglik perekond|Taani kuningliku perekonna]] talve[[residentstalveresidents]]. See koosneb neljast ühesuguse [[Rokokoo|rokokoostiilrokokoo]]isstiilis [[Fassaad|fassaad]]iga hoonest, mille keskel on kaheksanurkne lossiplats, millel seisab lossi asutaja, kuningas [[Frederik V]] ratsamonument.

LossPraegune loss valmis [[1750]]–[[1754]] aadliperekondade elumajana, kuid pärast tulekahjut [[Christiansborgi loss]]is [[26. aprill]]il [[1794]] ostis kuningapere selle oma eluasemeks.

Esimene loss sel asukohal ehitati [[Frederik III]] abikaasa, kuninganna [[Sophie Amalie]] jaoks ning nimetati tema järgi Sophie Amalienborgiks. Loss rajati väljapoole linnamüüri [[Christian IV]] poolt omandatud maaosale. Lisaks asusid ja asuvad praegugi seal [[Rosenborgi loss]], [[Nyboder]] (ajalooline ridamajade kvartal) ning uus idapoolne kaitsemüür vanalinna ümber. Praegu tuntakse seda piirkonda [[Indre By]] linnajaona.

Lossi juurde kuulus ka aed, mis asus läänevärava ''Vesterporti'' vastas. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda [[Vesterbo]] nime all. Tööd aias algasid [[1664]] ja loss ehitati aastail [[1669]] – [[1673]]. Kui kuningas [[1670]] suri, jäi leskkuninganna lossi elama ning suri seal [[20. veeburarveebruar]]il [[1685]].

[[15. aprill]]il [[1689]] tähistas [[Christian V]], Sophie Amalie poeg, tähistaslossis oma 44ndat44. sünnipäeva lossis Saksasaksa ooperietendusega, mille jaoks rajati spetsiaalne ajutine teatrihoone. Etendust saatis suur edu ning seda korrati [[19. aprill]]il. Kuid koheKohe pärast teise vaatuse algust süttisid dekoratsioonid ning kogu teatrihoone ja loss põlesid maani maha. Surma sai 180 inimest.

Kuningas plaanis lossi taas üles ehitada, sest lossikirik, aiaehitised ja õukonna hooned olid terved. [[1690. aastad|1690. aastate]]ndate algusesalgul juhtis ettevalmistustöid arhitekt [[Ole Rømer]] , kuid [[1694]] sõlmiti leping Rootsi arhitekti [[Nicodemus Tessin noorem]]aga. [[1697]] lõpetas ta oma joonised, kuid kuninga arvates olid plaanid liiga uhked ning ta andis käsu olevasolevad ehitised samal aastal hoopis maha lõhkuda. Väljanõutud ehitusmaterjalidest rajati aga uus garnisoni kirikgarnisonikirik.

Teise Amalienborgi lossi rajamist alustati [[Frederik IV]] valitsemisaja algusaastail, kuid lossi ehitamiseni ei jõutudki. KuidLossi siiskiasemel rajatiajati suvemaja, paviljon talveaedadega ning kaarestikud mõlemale poole paviljoni. Ühel pool ehitisi asus Prantsuseprantsuse aed ning teisel pool oli ala sõjaväe õppustesõjaväeõppuste jaoks. Paviljoni esimesel korrusel asus söögituba ning ülemisel korrusel salong, kust avanes vaade sadamale, aiale ja sõjaväe alale.

[[Frederiksstaden]] on linnaosa, mis rajati [[Frederik IV]] poolt tähistamaks [[1748]] kolmesaja aasta möödumist [[Oldenburgid]]e troonile saamisest ning [[17491748]]. aastal ning kolmesaja aasta möödumist [[Christian I]] kroonimisest [[1749]]. aastal. Frederiksstadeni idee omistatakse tavaliselt [[Johann Hartwig Ernst Bernstorff]]’ileile, kes oli Taani täievoliline suursaadik [[Pariis]]is. Projekti peakavandi tegi [[Adam Gottlob Moltke]], üks võimsamaid ja mõjukamaid mehi toonases Taanis, koostöös kuningliku arhitekti ning ülevaataja [[Nicolai Eigtved]]iga. Frederiksstadenist, mis planeeriti moodsamaiks linnajaoks linna tähtsaimatele elanikele, sai ajapikku [[Euroopa]] barokkarhitektuuri parimsuurepärane näide.

Eigtvedsi suurejooneliste plaanide järgi olid neli platsi ümbritsevat paleed mõeldud linnaelamuteks neljale aadliperele. Kõik neli hoonet olid välimuselt identsed, kuid sisemuselt täiesti erinevad. Ehitusplatsid maksti kinni valitud aadlike poolt, kes hiljem seetõttu vabastati maksudest ja mitmetest kohustustest. Ainus nõudmine oli, et paleed järgiksid täpselt linnaosa arhitektuurilisi nõudmisi ning, et nende ehitus ei ületaks selleks ettenähtud aega.

Lääneküljes asuvate losside ehitusega alustati [[1750]] ning need jõuti valmis enne arhitekti surma [[1754]]. Kahe ülejäänud lossi ehitusega tegeles Eigtvedi kolleedkolleeg ja rivaal [[Lauritz de Thurah]], järgides täpselt Eigtvedsi kavandeid. Kaks viimast lossi valmisid [[1760]].

* Christian VII loss ([[Adam Gottlob Moltke|Moltke]] loss)

* Christian VIII loss (Levetzausi[[Christian Frederik Levetzau|Levetzau]] loss)

* Frederik VIII loss (Brockdorffi[[Brockdorff]]i loss)

* Christian IX loss (Schacki[[Schack]]i loss)

===Christian VII loss (Moltke loss)===

Loss rajati [[Adam Gottlob Moltke]] jaoks ning alates [[1885]]. aastast on kuningakoda seda kasutanud külaliste majutamiseks, vastuvõttudeks ja pidulikeks puhkudeks.

Moltke loss rajati [[1750]] – [[1754]] parimate meistrite ja kunstnike poolt ning oli tollal kõigist neljast lossist kalleim. Loss avati ametlikult [[30. märts]]il [[1754]], kuninga 30. sünnipäeval. Kohe pärast [[1794]].a aasta tulekahju müüdi loss kuningaperele ning kuningapere kolis sama aasta detsembris sisse.

Pärast [[Christian VII]] surma [[1808]] majutas [[Frederik IV]] lossi oma teenijaskonna. [[1852]] – [[1885]] oli osa lossist välisministeeriumi kasutuses. Järgnevate aastate jooksul kasutasid lossi kuningapere erinevad liikmed. [[1971]] – [[1975]] asus lossis lasteaed ja hilisem kooliruum printside [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]i ja [[Joachim (Taani prints)|Joachim]]i jaoks.

Loss rajati krahv [[Christian Frederik Levetzau]] jaoks ning ehitustööd kestsid [[1750]] – [[1760]]. See on neljast lossist loodepoolseim ning aastani [[2004]]. aastani elas siin [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]].

Pärast krahvi surma müüdi loss pärandusena Restrupi mõisale, kuid perekond nõudis, et krahvi vappi mitte kunagi hoonest ei eemaldataks. Krahvi vapidvapp ripuvadripub praegu lossis kõrvuti monarhidemonarhi vappidegavapiga.