Liustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: gl, lv, ro muutis: scn |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Liustik''' on [[Lumi|lume]] tihenemisel ja [[Ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerumisel]] tekkinud [[Jää|jäämass]], mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei [[Sulamine|sula]] [[Suvi|suvel]] täielikult ja liigub oma raskuse ja [[Gravitatsioon|gravitatsioonijõu]] mõjul eemale [[akumulatsiooniala]]st.
Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. [[Geoloogiline aeg|Geoloogilises minevikus]] on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka [[Eesti]] oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi [[pinnavorm]]e võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad [[reljeef]]i ka tänapäeval, kuid on taandunud [[Poolus|poolusepoolsematele]] aladele. Lähim koht Eestile, kus võib näha liustikke, on [[Skandinaavia mäestik]]. Liustikud ei kujunda mitte ainult [[pinnamood]]i, vaid ka mõjutavad [[kliima]]t ja on
Liustikud võivad paikneda ka [[lumepiir]]ist allpool, kuid osa liustikust peab asuma siiski [[kionosfäär]]is, kus lume akumulatsioon ületab selle sulamise ja aurustumise. Liustike kujunemiseks ei ole vaja väga külma kliimat, küll on aga vaja piisavalt sademeid, sest liustik saab kujuneda vaid siis, kui ablatsioon ehk jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest akumulatsioonialal ehk firnibasseinis.
| |||