NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'NSV Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ Rahvasaadikute Kongress funktsioneeris ajavahemikul 25. maist 1989 kuni 5. septembrini 1991. aastal kui NSV Liidu presidendi Mihhail Gor...' |
Resümee puudub |
||
39. rida:
Pärast 1991. aasta augustiputši Rahvasaadikute Kongressi tegevus sisuliselt hääbus. 6. septembri istungi korraldamisega, eriti päevakorra kokkupanemisega, oli kõvasti tegemist. Selleks ajaks oli Eesti kuulutanud välja iseseisvuse ning tema saadikud Kongressi töös ei osalenud. Vaatlejatena olid kohal Aasmäe, Bronštein, Gräzin, Kraft, Lippmaa, Nurm, Palm, Pohla, Raig, Vare, Vooglaid ja impeeriumimeelsed saadikud. Nendele vaadati aga juba kui välismaalaste. Eesti saadikud pöördusid küll Gorbatšovi, Lukjanovi, Ševardnadze, Nazarbajevi ja teiste tollaste Nõukogude Liidu juhtide poole sooviga, et RK oma viimasel istungil tunnustaks Balti riikide iseseisvust, kuid see küsimus jäi päevakorda võtmata.
Eestist valitud NSV Liidu rahvasaadikud asutasid 16. märtsil 2010 mittetulundusühingu "Eesti Vabaduse Eest!", mis tegutseb vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadustele. Ühingu ülesandeks on vahetada, edastada ja talletada meenutusi, mis on seotud Ühingu liikmete töö ja tegevusega NSV Liidu rahvasaadikutena. Ühingu esimeheks valiti Jüri Kraft, kelle poolt nimetati aseesimeesteks Igor Gräzin ja Toomas Varek. Ühingu liikmeskonda ei kaasata Eesti iseseisvuse taastamise vastu võidelnud rahvasaadikuid. Ühingu asutamise päeva seisuga oli manalateele läinud 9 rahvasaadikut. Ühingu liikmeskonna suuruseks saab eelpoolöeldut arvestades olla maksimaalselt 36 liiget, kes oma soovi Ühingusse kuuluda kinnitavad esimehele kas suuliselt või kirjalikult. Ühingu tegevuse lõppemise ainsaks vormiks on Ühingu viimase liikme surm. Ühing ei jäta endast maha mingit kontinuiteeti kuna tema nimi ja tegevus pole päritavad.
| |||