Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LaaknorBot (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Albrecht VII mecklenburg.jpg|thumb|Albrecht VII]]
 
'''Albrecht VII''', ka '''Albrecht Ilus''' (''Albrecht der Schöne''; [[25. juuli]] [[1486]] – [[7. jaanuar]] [[1547]]) oli [[Mecklenburg]]iMecklenburgi hertsog]] aastatel [[1503]]–1547.
 
Albrecht oli [[Magnus II (Mecklenburg)|Magnus II]] poeg. Isa surma järel jagati võim Albrechti, tema oma vendade [[Heinrich V (Mecklenburg)|Heinrich V]] ja [[Erich II (Mecklenburg)|Erich II]] ning nende onu [[Balthasar (Mecklenburg)|Balthasar]] vahel. Viimased surid aga juba vastavalt [[1508]]. ja [[1507]]. aastal. Tegelikult oli võim aga juba alates Magnus II surmast antud Heinrich V kätte. Albrecht viibis kuni [[1510]]. aastani enamasti välismaal, kuid Mecklenburgi tagasi tulles soovis ta samuti võimust osa saada. Tülid võimupiiride üle kahe venna vahel kestsid [[1520]]. aastani, mil võim Heinrichi ja lbrechti vahel ära jagati, ehkki ameetlikult püüti riigivalitsemises ühtsust säilitada. Albrechti residentsiks sai [[Güstrow]] (seetõttu on teda nimetatud ka Mecklenburg-GüstrowiGüstrow' hertsogiks), Heinrich V omaks aga [[Schwerin]]. Albrecht polnud aga rahul veel sellegi võimujagamise korraga, sest mitmed kohustused ja võimupiirkonnad olid vendadel ühised ja see tekitas tugevaid hõõrumisi. Albrecht soovis riigi täielikult kaheks osaks jagada, kuid Heinrich ja Mecklenburgi maapäeval esindatud seisused olid sellele vastu. Seetõttu uut jagamist Albrechti ja Heinrichi eluajal ei toimunud.
 
[[Reformatsioon]]i ajal jäi Albrecht, erinevalt oma vennast, truuks [[katoliiklus]]ele. Esialgu lubas ta küll teatud määral ka oma piirkondades evangeelsetel jutlustajatel tegutseda ja isegi soosis neid, kuid [[1520. aastad|1520. aastate]] lõpuks oli ta selgelt protestantlusevastasel positsioonil. Võimalik, et teda mõjutasid selles ka tema äi, Brandenburgi kuurvürst [[Joachim I]], ja Saksi hertsog [[Georg (Saksi hertsog)|Georg]]. Albrecht püüdis usu-uuendajate mõju oma võimualal piirata. See tal siiski kuigivõrd ei õnnestunud, sest vend Heinrich töötas sellele vastu ja enamik linnadest toetas uut usku. Varsti pärast tema surma muutus kogu Mecklenburgi hertsogiriik evangeelseks.
9. rida:
Albrecht VII välispoliitika oli küllaltki ambitsioonikas, aastatel [[1533]]/[[1534]]–[[1536]] toimunud [[Krahvivaenus]]e (ka Krahvisõja) ajal püüdis ta enda kätte saada [[Taani]] ja [[Rootsi]] troone. Kuid vastupidi tema lootustele ei sekkunud sõtta [[Saksa-Rooma keiser]], mistõttu tema plaanid ebaõnnestusid. [[1542]]–[[1543]] toetas ta Rootsi-siseses konfliktis, [[Dacke-vaenus]]es [[Gustav I]] vastast talupoegade juhti [[Nils Dacke]]t, kuid ka see plaan kukkus läbi. Samuti üritas Albrecht oma pojast [[Johann Albrecht I|Johann Albrechtist]] teha [[Liivi ordu maameister|Liivi ordumeistri]] [[koadjuutor]]it, kuid ordumeister [[Hermann von Brüggenei]] vastuseisu tõttu see ebaõnnestus.
 
Pärast Albrecht VII surma sai Mecklenburg-GüstrowiGüstrow' valitsejaks tema poeg [[Johann Albrecht I]], hiljem sai hertsogiks ka tolle noorem vend [[Ulrich III (Mecklenburg)|Ulrich]]. Tema kolmandast pojast [[Christoph von Mecklenburg|Christophist]] sai aga hiljem [[Riia peapiiskop]]i viimane [[koadjuutor]].
 
==Kirjandus==