Ilse Erm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Ilse Erm õppis aastail 1913–1917 Lüganuse algkoolis, aastail 1917–1921 Erra-Liiva kõrgemas algkoolis ja 1922–1928 Jõhvi gümnaasiumis (oli kaks aastat tervislikel põhjusel koolist eemal),
aastail 1928–1938 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskpnnas (õpingutes oli tervislikel, majanduslikel ja perekondlikel põhjustel katkestusi). Ülikoolis õppis Ilse Erm eesti keelt, rahvaluulet, filosoofiat ja inglise keelt. Ta teenis õpingute ajal elatist ajutiste töödega [[Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolises Arhiivis]], kontorites ja kaastöödega Postimehele, käsitöödega [[Noorte Naiste Kristlik Ühing|Noorte Naiste Kristlikule Ühingule]] ja talutöödega sugulase talus Viidiojal.
1933. aastal asus Ilse Erm seoses abiellumisega [[Rakvere|Rakverre]], kus ta töötas aastast 1938 Rakvere Ühisgümnaasium]]i eesti keele ja krijanduse õpetajana. Elanud sõja ajal vahepeal Pärnumaal abikaasa venna talus, siirdus Ilse Erm oktoobris 1944 Pärnusse, kus talle pakuti tööd linna haridusosakonna inspektorina. Samast ajast asus Ilse Erm tööle ka [[Pärnud Ühisgümnaasium|Pärnu 1. Keskkoolis]], loobudes inspekori kohast 1945. aastal. Ilse Erm töötas Pärnu 1. Keskoolis 1963. aastani. 1963–1976. aastani töötas ta [[Sindi]] Töölisnoorte Keskkoolis.
Oluline osa õpetaja Ilse Ermi tööst oli klassiväline. Alustanud vallakoolis ja kõrgemas algkoolis soololaulu ja deklameerimisega, jätkas Ilse Erm Tartus näitekunstikursustega, kus lektoriteks olid [[Aino Suits]], [[Eduard Türk]], [[Juhan Sütiste]], [[Viktor Hion]], [[Karl Ader]] jt. Ta mängis [[Vanemuine (teater)|teatris Vanemuine]] toimunud üliõpilaste etendustes, osales [[Tiina Kapper]]i tantsutrupis ja esines deklamatsioonidega [[Naisüliõpilaste Selts]]is.<ref>Erich Strickholm. "Tagasivaade teeneka õpetaja eluteele." – Almanahhis: Vesteid (Pärnu Poistekooli vilistlaste vesteid). Nr. 3, Tallinn, detsember 2003. Väljaandja [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i vilistlaskogu. Koostajad Elmar Joosep, Viljar Raidam ja Erich Strickholm. Lk. 8–9.</ref> See kõik kandus hiljem tema õpetajategevusse: Ilse Ermi eestvõttel loodi koolivälisel ajal hulgaliselt lavastusi jm. "Tööpäevad venisid - - - südaööni, sest õpetaja, kes polnud kunagi seadnud endale eesmärgiks mugavat äraelamist luua, pidas üsna loomulikuks, et õhtutundidel tehti näidendi proove küll kooli saalis, küll õpetaja oma korteris."<ref>A.Vinn. "Südame ja hingega." – Pärnu Kommunist 2.10.1966.</ref>
"Ilse Erm jäi truuks oma ärkamisaegse isa ideaalidele, kes oli eesti rahvavalgustaja, kui kel tuli lauldahümni ka vene tsaarile. - - - Jäiga parteipoliiitika kupja roll Ilse Ermile ei sobinud. Talle sobis hästi emaroll. Ta jumaldas ja hellitas oma lapsi, nende suuremaks kasvades oli ka range ja nõudlik.Ta ei talunud laiskust,lohakuts ja korratust, kuid õppetööl ei esitanud ta õpilastele ka ülemäära pedantlikke nÕudmisi."<ref>Erich Strickholm (1952. aastaL lõpetanu). "Tagasivaade teeneka õpetaja eluteele." - Almanahhis: Vesteid (Pärnu Poistekooli vilistlaste vesteid). Nr. 3, Tallinn, detsember 2003. Väljaandja [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i vilistlaskogu. Koostajad Elmar Joosep, Viljar Raidam ja Erich Strickholm.</ref>
==Tunnustused==
| |||