Montana Freemen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
==Ideoloogia==
See ja teised analoogilised patriootliku alatooniga liikumised on olnud USAs suhtelislt populaarsed alates Ameerika Ühendriikide loomise protsessidest [[1700]]ndatel aastatel. Erinevad grupid on hakanud vastu nii riigistamisele üldiselt kui ka riigi ja tema üksikute instantside vastu. Paljud politoloogid ja teised kodanikud on leidnud sellistest ideoloogiatest ideed mida on järgitud tänapäevani. Põhikonseptsioon on siiski, et ajaloo jooksul on riik muutunud repressiv organiks mis on vastuolus riigi kontspetsiooniga ehk kodanikud on muutunud vahenditeks kes eksiteerivad riigi jaoks mitte, et riik peab olema kodanike jaoks.
<br>Enamus sellisest poliitikast lähtuvatest ühendustest lähtuvad oma tegevuses Kreeka-Rooma õiguslikust alusest, et iga seadus on kehtiv seni kuni see kuulutatakse kehtetuks selle isikute grupi poolt kelle jaoks või huvide kaitseks on seadus vastu võetud. Sealt tulenevalt on võetud aluseks [[Magna Carta]] mis oli õiguslik leping Kuninga ja Rahva vahel. Kuna kumbki pool ei ole seda lepingut kehtetuks kuulutanud siis kehtib see tänase päevani. Kuna sellised patriootilised liikumised (eriti Ameerikas - kuid ka Inglismaal ja Prantsusmaal) loevad ennast lepingu õigusjärglasteks siis kehtib nende jaoks leping edasi. Sellise juriidilise tõlgenduse alusel on USA tunnistanud ennast Briti Impeeriumi järglaseks Põhja-Ameerika kontinendi osas ja seega on Magna Charta kehtiv mõlemapoolselt. Samuti on MagnaCharta olnud USA konstitutsiooni eeskujuks ning enamus MagnaCharta põhimõtetest leiab kajastamist ka seal. Põhipunktid mille alusel käib võitlus on
Ameerika Ühendriikide Konstitutsioon määrab, et ainult USA Valitsusel on õigus välja anda ja emiteerida maksevahendeid USA pinnal. Seda saab muuta ainult rahvahääletusel. Sellest lähtuvalt [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i otsus [[23. detsember|23. detsembrist]] [[1913]] vastu võetud [[Föderaalreserv]]i seadust mida kutsutakse ''Owen-Glass Act''iks ja millelele andis seaduse jõu president [[Woodrow Wilson]]i allkiri on Konstititutsiooni vastane ja seega õigustühine. Sealt tulenevalt on Valitsuse tegevus maksude kogumise osas ning igatsorti võlakirjade väljaandmise osas mitte legaalsed kuna tegelikult trükib raha ja väljastab võlakirju <u>mitte</u> USA valitsus aga erapankade konsortsium mida tuntakse Föderaalreservi nime all. ▼
<br>1. Enesemääramine - igal isikul on õigus määrata oma kuuluvus nii religiooni, grupi kuuluvuse (right to assosiate) kui ka poliitiliste veendumuste alusel.
<br>2. Inimväärikus - ühtegi isikut ei tohi diskrimineerida punkt1 toodud kuuluvuste alusel.
<br>3. Iseseisvus - kui valitseja või valitsus muutub oma kodanike suhtes repressiivseks siis on kodanike aukohus selline valitsus asendada - A. Poliitiliste vahenditega aka valimised. B. Juriidiliste vahenditega aka kohtud. (USA kohtuseaduses on kirjas, et valitsus kollektiivselt ei vastuta ühegi asja eest ainult isikut on võimalik kohtus alla anda - mis on vastuolus konstitutsiooniga) ja C. Militaarsete vahenditega aka relvastatud riigipööre - mis eeldab suure hulga isikute rahulolematust istuva valitsusega.
==Vastuseis valitsusega==
▲Ameerika Ühendriikide Konstitutsioon määrab, et ainult USA Valitsusel on õigus välja anda ja emiteerida maksevahendeid USA pinnal. Seda saab muuta ainult rahvahääletusel. Sellest lähtuvalt [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i otsus [[23. detsember|23. detsembrist]] [[1913]] vastu võetud [[Föderaalreserv]]i seadust mida kutsutakse ''Owen-Glass Act''iks ja millelele andis seaduse jõu president [[Woodrow Wilson]]i allkiri on Konstititutsiooni vastane ja seega õigustühine. Sealt tulenevalt on Valitsuse tegevus maksude kogumise osas ning igatsorti võlakirjade väljaandmise osas mitte legaalsed kuna tegelikult trükib raha ja väljastab võlakirju <u>mitte</u> USA valitsus aga erapankade konsortsium mida tuntakse Föderaalreservi nime all.
| |||