Struktuurpäringukeel: erinevus redaktsioonide vahel

'''SQLStruktuurpäringukeel''' ([[inglise keel|ingl]] ''Structured Query Language''', ''SQL''') on andmebaasi arvutikeel[[päringukeel]], mis on loodud andmete haldamises relatsioonilistes andmebaasisüsteemides ([[RDBMSrelatsioonbaasihaldur]]ite (RDBMS) ningjaoks. misAlgselt algseltpõhines baseerusta relatsioonialgebral[[relatsioonialgebra]]l. See hõlmab andmete päringuid, uuendamisi, struktuuri loomist ja muutmist ning andmete juurdepääsu kontrolli. SQL oli üks esimesi keeli [[Edgar F.Frank Codd]]'i relatsioonilisele mudelilerelatsioonmudelile tema mõjukast 1970-nda. aasta tööst "A Relational Model of Data for Large Shared Data Banks" .<ref>Edgar F. Codd: [http://portal.acm.org/citation.cfm?id=362384.362685&coll=ACM&dl=ACM&CFID=78694412&CFTOKEN=85227168 "A Relational Model of Data for Large Shared Data Banks"]</ref>, ningSellest muutuson levinuimakssaanud keelekslevinuim [[relatsioonandmebaas]]ides relatsioonilisteskasutatav andmebaasideskeel.

SQL-i looditöötasid [[IBM]]'-is 1970. aastate alguses välja [[Donald D. Chamberlin]]i ja [[Raymond F. Boyce]]'i poolt 1970-ndate alguses. See versioon nimega SEQUEL oli loodud andmete muutmiseks ja hankimiseks IBM'-i oma relatsioonilise andmebaasi süsteemist,andmebaasisüsteemist System R.

1970-ndatel1970ndatel lõi grupp inimesitöötas IBM'-i San Jose UurimislaboristUurimislabori töörühm välja System R'-i relatsioonilise andmebaasi haldussüsteemirelatsioonbaasihalduri. Järgnevalt lõid Donald D. Chamberlin ja Raymond F. Boyce "lõid keele Structured English Query Language" (SEQUEL or SEQL), et hallata System R'-is salvestatud andmeid. SEQUEL muudeti hiljem SQL'-iks.

Esimene relatsioonilise andmebaasi haldussüsteemrelatsioonbaasihaldur oli RDMS, mis loodi MIT's[[Massachusettsi 1970Tehnoloogiainstituut|MIT]]-ndateis 1970ndate algul,. milleleSellele järgnes omakorda Ingres, mis loodi 1974. Kaliforniaaastal Berkley[[California Ülikoolisülikool]]is. Ingres realiseeriskasutas päringukeelepäringukeelt QUEL, mismille SQL hiljem tõrjuti turult SQL-ivälja poolt väljatõrjus.

1970-ndate1970ndate lõpus nägiarendas firma nimega Relational Software, Inc. (praegusel hetkelpraegune [[Oracle Corporation]]) Codd'iCoddi, Chamberlini ja Boyce'i poolt kirjeldatud põhimõtete potentsiaalikui ningpaljutõotava lõipõhjal välja oma SQL-põhise relatsioonilise andmebaasi haldussüsteemirelatsioonbaasihalduri. EesmärgiksEttevõtte eesmärk oli hakatamüüa seda müüma[[Ameerika Ühendriikide maavägi|USA Mereväelemereväele]], Luurekeskagentuurile[[Luure ningKeskagentuur]]ile ja teistele riigiriiklikele orgnisatsioonideleagentuuridele. 1979. aasta suvel tutvustas Relational Software, Inc. esimest kommertslikult saada olevatkaubanduslikku SQL-i realisatsioonikasutavat andmebaasihaldurit Oracle V2, mis oli mõeldud [[VAX]]-tüüpi arvutitele.

Pärast SQL-i kasutatavuseotstarbekus- ja praktilisusekasutatavuskatseid testimist,hakkas alustasIBM IBMarendama kommertsvariantidekommertsvariante System/38, SQL/DS ja DB2 arendust, mis tulid välja vastavalt aastatel 1979, 1981 ja 1983. Need põhinesid esialgsel System R prototüübil-il.

SQL-i on kritiseeritud järgnevatelmärgatava põhjustel:platvormdie tajutavvahelise mitteühilduvusühilduvuse eri tarnijate vahelpuudumise, mittesobiv puuduvate andmete käsitseminekäsitsemise jaoks ebasobivuse ning liigselt keerulisekeeruka ja ajuti keele ebaselge grammatika ja semantika tõttu. Samuti puudub sellesttal formaalsemate keelte nagu [[Relational Algebrarelatsioonialgebra]] rangus.