George VI: erinevus redaktsioonide vahel

'''George VI''' ('''Albert Frederick Arthur George'''; [[Windsor]]) ([[14. detsember]] [[1895]] – [[6. veebruar]] [[1952]]) oli [[Windsori dünastia]]st [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] ja meretaguste Briti dominioonide kuningas 1936–1952[[1936]]–1952, viimane [[Iirimaa kuningas]] kuningas 1936-[[1949]] ja [[India keiser]] 1936–19471936–[[1947]]. Ta sai kuningaks pärast oma venna [[Edward VIII]] troonist loobumist [[1936]]. aastal ning valitses surmani.

George VI sündis [[14. detsember|14. detsembril]] [[1895]] Sandringhamis[[Sandringham House]]'is [[George V|Yorki hertsog George'i]] ja [[Mary of(Tecki Teckprintsess)|Yorki hertsoginna Mary]] teise pojana. Ta ristiti St Mary Magdalene'i kirikus ning tema ristivanemad olid: [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]], Mecklenburg-Strelitzi[[Mecklenburgi suurvürstsuurhertsog]] [[Friedrich Wilhelm (Mecklenburg)|Friedrich Wilhelm]], printsess Augusta Sophia, [[FrederickFrederik VIII|Taani kroonprints Frederik]], [[prints Arthur, Connaughti ja Strathearni hertsog]], prints[[Adolphus ArthurCambridge, printsesimene AdolphusCambridge'i ofmarkii|Tecki Teckprints Adolphus]] ja [[Louise Duff|Fife'i hertsoginna Louise]].

TulevanePrints George VI oli oma vanemate teine poeg; [[23. juuni]]l [[1894]] oli sündinud [[Edward VIII|prints Edward]], kes oli troonipärilusjärjestuses kolmandal kohal. Seega oli prints George alles neljandal kohal.

George sündis oma vana-vanaisavanavanaisa, [[Saxe-Coburg-Gotha prints Albert]]i surma-aastapäeval. Kuna polnud kindel, kuidas Alberti lesk kuninganna Victoria uudisesse suhtub, otsustati vastsündinule panna nimeks Albert. See rõõmustas vana naist, kes väljendes oma kannatamust juba poissi näha.

Kuigi George oli kuningate järeltulija, sai ta troonile tänu juhuste kokkulangevusele. Tema isa, tulevane George V oli [[Edward VII|Wales'i printsi]] noorem poeg ning temast ei pidanud kunagi kuningas saama. Kuid prints [[Albert Victor]] suri [[1892]]. aastal kopsupõletikku ning Yorki hertsogist sai troonipärija ja hilisem George V.

Lapsena oli George tihti haige ning teda kirjeldati kui '"kergesti ehmuvat ja nutma puhkevat' poissi". Tema vanemad, Yorki hertsog ja hertsoginna ei kasvatanud lapsi ise, mis oli kuninglikes perekondades tavapärane. See andis aga [[guvernant|guvernandile]] võimaluse domineerimiseks ning naine eelistas kõiges George'i venda Edwardit. George'il kujunes raske kõnehäire, mis kestis aastaid; samuti olid tal probleemid põlvedega. Teda sunniti kirjutama parema käega, ehkki oli tegelikult [[vasakukäelisus|vasakukäeline]].

Kuninganna Victoria lapse-lapselapsena oli George ''Tema Kõrgus Yorki prints Albert''. [[1898]] välja antud seadusega sai aga ta tiitli ''Tema Kuninglik Kõrgus''. Kuninganna Victoria suri [[22. jaanuar]]il [[1901]] ning George'i vanaisast sai kuningas [[Edward VII]]. Yorki hertsogist sai troonipärija ja Wales'i[[Walesi prints]], Edward oli troonipärilusjärjestuses teisel ning George kolmandal kohal.

[[1909]] astus George [[Kuninglik Merevägi|Kuninglikku Mereväkke]] ning temast sai [[kadett]]. Vaatamata sellele, et ta oli õpitulemuste poolest klassinimekirja lõpus, suunati George Dartmouthi[[Dartmouth]]i, kus ta oli [[mitšman]]. Kui Edward VII [[6. mai]]l [[1910]] suri, viibis George veel mereväes. Tema isast sai kuningas George V ning Edwardist Wales'iWalesi prints. George oli troonipärilusjärjestuses teisel kohal.

George teenis ka [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[HMS ''Collingwoodi''Collingwood]]i pardal., Sellega peetud lahing oli Saksa impeeriumi taktikaline,võttes Ühendkuningriigiosa strateegiline[[Jüüti võitmerelahing]]ust. [[1917]]. aastal liitus George Kuninglike Õhujõududega, kuid ei osalenud enam aktiivselt sõjateenistuses.

Pärast sõda õppis George [[Cambridge'i ülikool]]is aasta aega [[ajalugu]], [[majandus]]t ja [[tsiivilõigus]]t. [[1920]]. aastal sai temast [[Yorki hertsog]], [[Invernessi krahv]] ja [[Killarney parun]]. Selle järel võttis ta enda kanda ka kuninglikke kohustusi, esindades oma isa erinevatel üritustel.

George'il oli kaasa valimisel suur valikuvabadus. [[1920]] kohtas ta leedi [[Elizabeth Bowes-Lyon]]i ning seadis endale eesmärgiks temaga abiellumise. Leedi keeldus abieluettepanekust kahel korral, kuid George oli järeleandmatu ning viimaks Elizabeth nõustus. Nad abiellusid [[26. aprill]]il [[1923]] [[Westminster Abbey']]s. Leedi Elizabethist sai abielu järel ''Tema Kuninglik Kõrgus Yorki hertsoginna''. Paaril oli kaks last:

* [[Printsess Margaret]] ([[1930]] – [[2002]])

George VI valitsusaeg algas küsimustega, mis saab edasi Edwardist, kes oli võtnud tagasi tiitli prints Edward. George tegi temast [[Windsori hertsogihertsog]]i, kuid see tiitel ei laienenud Edwardi abikaasale ega võimalikele järeltulijatele. Edward suundus [[Prantsusmaa]]le, kus ta mõni kuu hiljem Wallisega abiellus.

Sõja puhkemise võimalikkus varjutas George VI valitsemisaega. Kuningas ja kuninganna võtsid [[Adolf Hitler]]i vastuiga rahu sobitamise seisukoha, toetades [[Neville Chamberlain]]'i poliitikat. Kui Chamberlain [[1938]] [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] sõlmimiselt tagasi jõudis, näitas ta end koos kuningliku paariga [[Buckinghami palee]] rõdul, mis põhjustas pahameelt rahuvastaste MP-deparlamendiliikmete hulgas. On arvatud, et kuningas ja kuninganna tahtsid vältida sõda natsliku[[Kolmas Riik|Saksamaaga]], lootes, et see on vastukaal Venemaa [[kommunism|kommunistlikule]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]ile.

[[1939]]. aastal viibisid kuningas ja kuninganna ringreisil [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Kanada]]s. Kuninglikku paari saatis reisil [[Kanada peaminister]] [[William Lyon Mackenzie King]], mis tähendas, et abikaasad viibisid seal kui [[Kanada kuningas]] ja kuninganna. Visiidi poliitiline eesmärk oli aga Atlandi-äärsete riikide toetuse saavutamine eelseisva sõja varjus, mis ka õnnestus. Kuninglikku paari võtsid soojalt vastu nii kanadalased kui ameeriklased.

Kui puhkes sõda, jäid George ja Elizabeth Londonisse, ehkki valitsus soovitas neil põgeneda Kanadasse. Hiljem taheti sinna saata printsesse, kuid selle peale ütles kuninganna: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lähe kuningata ja kuningas ei lahku kunagi." Perekond jäi Buckinghami paleesse, põgenedes vahel Windsorisse[[Windsor]]isse, et saada kaitset pommirünnakute eest. Sõja ajal reisisid kuningas ja kuninganna Suurbritannias, külastades pommitada saanud linnu; külaskäigud tõstsid rahva moraali ja eneseusku.

Sõda oli võtnud oma lõivu kuninga tervisest, mis halvenes veelgi [[suitsetamine|suitsetamise]] ja edasi areneva [[kopsuvähk|kopsuvähi]] tõttu. Isa tervise halvenemisel võttis kuninglike kohustuste täitmise üle printsess Elizabeth.

George VI suri une pealt Sandringhamis [[6. veebruar]]il [[1952]]. Ta on ainus uusaegne Briti monarh, kelle suremist ei jälgitud ning kelle täpset surmaaega pole teada. George maeti [[15. veebruar]]il [[St George'i kabelissekabel]]isse Windsoris. [[2002]]. aastal sängitati tema kõrvale ka abikaasa Elizabeth ning tütre Margareti tuhk.

George VI valitsusajal hakkas lagunema [[Briti impeerium]]; protsess oli alanud juba [[1926]]. aastal, kui sündis [[Rahvaste Ühendus]] ning endistest dominioonidest said [[1931]]. aasta seadusega sõltumatud riigid. Protsess kiirenes pärast Teist maailmasõda. Transjordaaniast[[Transjordaania]]st sai [[1946]] [[Jordaania]] osa, [[1947]] iseseisvusid [[Palestiina]], [[Iisrael]] ja [[Myanmar]], kes astusid välja ka Rahvaste Ühendusest. [[India]]st sai iseseisev dominioon, George VI loovutas India keisri tiitli ning jäi lühikeseks ajaks [[India kuningas|India kuningaks]], kuni riik võttis [[1950]] vastu [[põhiseadus]]e, mis ütles, et India on vabariik (riik jäi siiski rahvahääletuse tulemusena Rahvaste Ühenduse liikmeks kui vabariik ning tunnustas George VI ühenduse peana). Samuti jäi ta [[Pakistani kuningas|Pakistani kuningaks]], talle järgnes tütar Elizabeth II, kuni [[1956]]. aastal võttis ka Pakistan vastu põhiseaduse, mis ütles, et Pakistan on vabariik.