Avalik sektor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
14. rida:
Teise grupi moodustavad funktsioonid, mis on tähtasad suuremate inimkoosluste või [[ühiskond|ühiskonna]] kui terviku seisukohast: [[keskkonnakaitse]]; [[demograafiline situatsioon|demograafilise situatsiooni]] mõjutamine; [[tervishoiuteenus]]ed; [[haridusteenus]]ed; [[sotsiaalne kaitse|sotsiaalse kaitse]] võrk, mis hõlmab [[pensionisüsteem]]i, garantiisid seoses [[tööpuudus]]e ja õnnetusjuhtumitega; [[kultuur]].
Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega.
Avaliku sektori organisatsioone peetakse üldiselt vanadeks organisatsioonideks. Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu hierarhia, struktuur ning ranged (protseduuri)reeglid.
Oma alguse said avalikud organisatsioonid asjaolust, et poliitikud pidid hoolitsema hääleõiguslike elanike huvide efektiivse rahuldamise eest. Seega tekkisid avalikud organisatsioonid järgnevalt: poliitikud rahva esindajatena otsustasid, mida tuleb teha, ning et vastuvõetud otsuseid paremini ellu viia, selleks loodi teatud struktuurid. Nendeks saidki avalikud poliitikute otsuseid elluviivad asutused ehk valitsusasutused. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik.
==Avaliku sektori suuruse hindamine==
| |||