Carl Gustav Jung: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
57. rida:
Tavalised esemed ja mõtted võivad unenäos muutuda võimsalt tähenduslikuks. "Unenäos tekkivad pildid on palju eredamad ja elavamad kui samataolised mõtted ja elamused ärkvelolekus", sest "unenäos võib väljenduda nende alateadlik tähendus". (Jung 2005:43–44)
 
Unenäod kasutavad [[metafoor]]e. Tegu pole "ainese tahtliku "maskeerimisega" unenäo poolt, vaid meie kasina võimega emotsionaalselt laetud pildikeelt mõista". "Enamik meist saadab kõigi asjade ja mõtetega kaasaskäivad fantastilised psüühilised assitsiatsioonidassotsiatsioonid tagasi alateadvusse. (...) Meie asisest maailmast on kadunud nähtus, mida psühholoogid nimetavad [[psüühiline samasus|psüühiliseks samasuseks]] või [[müstiline osadus|müstiliseks osaduseks]]. (...) Meie oleme selle külje oma elust nii põhjalikult minetanud, et ei tunne sellega kokku puutudes seda enam äragi. Meie jaoks asuvad need asjad allpool teadvuse läve ning kui need juhuslikult pinnale kerkivad, arvame midagi viltu olevat." (Jung 2005:44–46)
 
Paljudes "unenägudes esinevad pildid ja assotsiatsioonid on samalaadsed ürgsete ideede, müütide ja riitustega. Freud nimetas neid unenäopilte arhailisteks jäänukiteks. (...) Selline arusaam on omane neile, kes peavad alateadvust pelgalt teadvuse ripatsiks (või piltlikumalt väljendudes prügikastiks, kuhu kogutakse kõik teadvuse heitmed)." Jung jõudis järeldusele, et säärane suhtumine pole õigustatud. Niisugused assotsiatsioonid ja pildid esinevad nii tarkade kui ka rumalate inimeste unenägudes. Tegu ei ole jäänukitega, vaid sillaga "ühelt poolt mõtete teadvusliku väljenduse ja teisalt ürgsema, värvikama ja piltlikuma väljenduse vahel. (...) Need "ajaloolised" assotsiatsioonid on teadvuse ratsionaalse maailma ja instinktide vaheliseks ühenduslüliks." (Jung 2005:46–47)