Eesti Loomaarstlik Ringvaade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
Täiendust sai toimetus veel 1932. aastal, kui liitus J. Tehveri (1935. aastani), ja 1935. aastal, kui A. Rängeli ja Reidlichi asemel tulid V. Ridala ja E. Roots. Alates 1936. aastast eristati toimetust (J. Kaarde, E. Ridala, V. Ridala ja E. Roots) ning toimkonda (toimetuse kolleegiumi), millesse kuulusid peale toimetuseliikmete veel A. Arras, A. Ojasalu, H. Peterson ja K. Taagepera.
Kuupäeva 30. detsember 1940 kandis pikaks ajaks viimaseks jäänud Eesti Loomaarstliku Ringvaate väljaanne. Viimasel ilmumisaastal oli toimkond kasvanud juba 16-liikmeliseks, kuna eelnevalt mainituile lisaks olid liitunud A. Laasi, A. Mõttus, H. Reiman, R. Säre, J. Tomberg, E. Vaud ja L. Voltri. Selleks ajaks olid tegevtoimetajateks olnud A. Olt-Ojasalu (1925–1928), J. Kaarde (1929–1939) ja
Tiraaž oli 1940. aastaks jõudnud 325–370 eksemplarini väljaande kohta, mis kattis täielikult loomaarstide vajadused, kuna sama aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 188 veterinaararsti (kellest 156 olid eestlased).
| |||