Logos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: da:Appelform
PResümee puudub
1. rida:
{{Italic title}}
{{See artikkel| räägib vanakreeka terminist; Tallinna kirjastuse kohta vaata artiklit [[Logos (Tallinna kirjastus)]]; Moskva kirjastuse kohta vaata artiklit [[Logos (Moskva kirjastus)]]; ajakirja kohta vaata artiklit [[Logos (ajakiri)]].}}
'''''Logos''''' on [[vanakreeka]] tavakeele sõna ja [[vanakreeka filosoofia]] termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
4. rida ⟶ 5. rida:
''Logos'' võib tähendada [[sõna]], [[lause]]t, [[väide]]t, [[argument]]i, [[arutlus]]t, [[kõne]]t, [[jutt]]u, väljendust, [[mõiste]]t, määratlust, selgitust või [[põhjus]]t, [[seadus]]t või reeglit, loendatud [[arv]]u või määra või [[mõõt]]u, [[suhe]]t ehk relatsiooni, aru või mõtlemist, [[mõistus]]t jms. Juba vanakreeka filosoofias võis sõna ''logos'' omandada neist paljudest tähendustest erinevaid või siis mitmeid samaaegselt. Filosoofilistes tekstides jäetakse see tihti tõlkimata.
 
''Logos'' tõlgitakse paljudes kontekstides [[ladina keel]]de sõnaga "''ratio''". Seetõttu on saanud sõna ''logos'' üheks tuntumaks tähenduseks filosoofias just 'mõistus'. Näiteks Aristotelese inimesemääratlus kõlab "''zōon logon echon''" (' ''logos''<nowiki>'t</nowiki> omav loom'), mida tõlgiti ladina keelde ''animal rationale'' ('mõistuslik olend'). Lisaks 'mõistusele' on tihedamini ette tulevad tähendused: 'mõiste', 'määratlus', 'väide', 'argument'.
 
==Loogika==