Erinevus lehekülje "Vagula järv" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Järve [[pindala]]ks on mõõdetud 518,7 [[hektar|ha]].
 
Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934. a. üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev [[Järvere]], seal on endise [[Võru]] metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.
 
Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv [[Võhandu]] jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.
 
Järve vesi on vähe läbipaistev. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
Anonüümne kasutaja