Barüonlaeng: erinevus redaktsioonide vahel

Barüonlaengu mõiste võeti kasutusele ammu enne kvarkide avastamist ning tookord määrati selle võimalikeks väärtusteks 1 (barüonid) ja -1–1 (antibarüonid). Kui selgus, et barüon on [[liitosake]] ja tema barüonlaengu määrab tegelikult ära tema sees olevate kvarkide barüonlaeng, siis ei hakatud juba sisse harjunud barüoni laenguid muutma ning omistati lihtsalt kvarkidele 1/3 suurused barüonlaengud.

FaktAsjaolu, et barüonis peab kindlasti olema kolm ja, mitte kaks või neli kvarki, tuleneb [[kvantkromodünaamika]]st, mille kohaselt peab kvarkidest koosnev liitosake olema neutraalse [[värvilaeng]]uga.

Põhimõtteliselt võib eksisteerida ka barüone barüonlaenguga 1, mis koosnevad neljast kvargist ja ühest antikvargist (pentakvargid), kuid selliseid osakesi ei ole katseliselt leitud. Samuti ei ole leitud barüone barüonlaenguga 2 võiega -2–2 (jne.).

Barüonlaeng on jääv suurus. See tähendab, et kõikides [[fundamentaalne jõud|vastasmõjudes]] peab barüonlaeng säilima. Tulenevalt sellest on [[prooton]] (kõige väiksema [[seisumass]]iga barüon) [[eluiga (elementaarosake)|stabiilne]]. Ilma barüonlaengu jäävuseta ei saaks meie universumiUniversum eksisteerida, kunasest kõik prootonid lagunekslaguneksid [[positron]]ideks ja/või teisteks kergemateks [[elementaarosake]]steks.

Barüonlaeng on aditiivne [[kvantarv]]. See tähendab, et barüonide süsteemi (näiteks [[aatomituum]]a) barüonlaeng on tuuma moodustanud [[nukleon]]ide barüonlaengute summa. Tavalise [[aine]] puhul tähendab see seda, et tuuma barüonlaeng onlangeb sama,kokku mistema selle [[massiarv]]uga.