Relativism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: hy:Հարաբերապաշտություն |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}
'''Relativism''' on [[filosoofia]]s mis tahes seisukoht, mis peab [[tõde]], [[tunnetus]]t, [[väärtus]]i, [[reaalsus]] ennast või muud taolist [[relatiivne|relatiivseks]] – sõltuvaks mingist vaatekohast.
'''Relativism''' on seisukoht, mille kohaselt inimeste [[uskumus]]te ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Filosoofid eristavad erinevaid relativismi liike sõltuvalt sellest, millist laadi uskumused millest väidetakse sõltuvat. ▼
▲
Relativismi mõiste on tähtis nii [[filosoofia]]s kui ka [[kultuurantropoloogia]]s. Filosoofid uurivad uskumuste võimalikku sõltuvust [[keel (keeleteadus)|keel]]est, [[mõisteskeemist]] või muust sarnasest (üks näide on [[moraalirelativism]]). Antropoloogid uurivad inimeste tegelikku käitumist. Nende jaoks tähendab relativism [[metodoloogia|metodoloogilist]] hoiakut, mille puhul uurija paneb kõrvale omaenda kultuurilise kallutatuse, et püüda uskumusi ja käitumisviise mõista kohalikus kontekstis. Seda nimetatakse [[metodoloogiline relativism|metodoloogiliseks relativismiks]]. ▼
Mõnikord sõnastatakse relativism teesina, et kõik vaatekohad on võrdselt kehtivad, näiteks kõik [[moraaliprintsiip|moraaliprintsiibid]] on võrdselt head ja kõik uskumused või uskumuste süsteemid on võrdselt [[tõesus|tõesed]]. Sellele saab vastu vaielda, et sel juhul on võrdselt tõene ka väide, et relativism on väär. Samuti saab sellisele relativismile ette heita, et see teeb võimatuks mõtlemisviisi täiustamise. Sellepärast ei taha kuigi paljud filosoofid end relativismiks nimetada. ▼
Relativistideks on nimetatud näiteks [[Ludwig Wittgenstein]]i, [[Peter Winch]]i, [[Thomas Kuhn]]i, [[Richard Rorty]]t, [[Michel Foucault]]'d ja [[Jacques Derrida]]'d, kelle tegelikud seisukohad on keerukamad. ▼
Kõigile relativismi liikidele on ühine, et
15. rida ⟶ 9. rida:
*eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud
Tänapäeva filosoofias arutatakse kõige rohkem moraalirelativismi, [[tunnetusrelativism]]i ja [[esteetiline relativism|esteetilist relativismi]].
▲Relativismi mõiste on tähtis nii [[filosoofia]]s kui ka [[kultuurantropoloogia]]s. Filosoofid uurivad uskumuste võimalikku sõltuvust [[keel (keeleteadus)|keel]]est, [[mõisteskeemist]] või muust sarnasest (üks näide on [[moraalirelativism]]). Antropoloogid uurivad inimeste tegelikku käitumist. Nende jaoks tähendab relativism [[metodoloogia|metodoloogilist]] hoiakut, mille puhul uurija paneb kõrvale omaenda kultuurilise kallutatuse, et püüda uskumusi ja käitumisviise mõista kohalikus kontekstis. Seda nimetatakse [[metodoloogiline relativism|metodoloogiliseks relativismiks]].
Relativismi pooldav [[Suurbritannia|Briti]] [[politoloogia|politoloog]] [[Bernard Crick]] kirjutas artikli "Poliitika kaitseks" ("''In Defense of Politics''"), milles ta väidab, et inimestevaheline [[moraal]]i[[konflikt]] on vältimatu, seda saab lahendada üksnes [[eetika]] ning kui lahendamine leiab aset avalikult, siis tekib [[poliitika]]. Seetõttu on igasuguse [[moraalifilosoofia]] keskmes [[vaidluste lahendamine]], [[kahju vähendamine]], [[vahendamine]] ja [[rahuloomine]]. See artikkel on mõjutanud [[feminism|feministe]] ja hiljem [[rohelised|rohelisi]].▼
▲Mõnikord sõnastatakse relativism teesina, et kõik vaatekohad on võrdselt kehtivad, näiteks kõik [[moraaliprintsiip|moraaliprintsiibid]] on võrdselt head ja kõik uskumused või uskumuste süsteemid on võrdselt [[tõesus|tõesed]]. Sellele saab vastu vaielda, et sel juhul on võrdselt tõene ka väide, et relativism on väär. Samuti saab sellisele relativismile ette heita, et see teeb võimatuks mõtlemisviisi täiustamise. Sellepärast ei taha kuigi paljud filosoofid end relativismiks nimetada.
Tavaline argument relativismi vastu tõstab esile, et relativism on seesmiselt vastuoluline. Väide "Kõik on suhteline" on kas suhteline või absoluutne. Kui see väide on suhteline, siis peab maailmas olema midagi absoluutset. Ja kui see väide on absoluutne, siis ta on ise näide tõest, mis ei ole suhteline. ▼
▲Relativistideks on nimetatud näiteks [[Ludwig Wittgenstein]]i, [[Peter Winch]]i, [[Thomas Kuhn]]i, [[Richard Rorty]]t, [[Michel Foucault]]'d ja [[Jacques Derrida]]'d, kelle tegelikud seisukohad on keerukamad.
▲Relativismi pooldav [[Suurbritannia|Briti]] [[politoloogia|politoloog]] [[Bernard Crick]] kirjutas artikli "Poliitika kaitseks" ("''In Defense of Politics''"), milles ta väidab, et inimestevaheline [[moraal]]i[[konflikt]] on vältimatu, seda saab lahendada üksnes [[eetika]] ning kui lahendamine leiab aset avalikult, siis tekib [[poliitika]]. Seetõttu on igasuguse [[moraalifilosoofia]] keskmes [[vaidluste lahendamine]], [[kahju vähendamine]], [[vahendamine]] ja [[rahuloomine]]. See artikkel on mõjutanud [[feminism|feministe]] ja hiljem [[rohelised|rohelisi]].
Väidet "Kõik on suhteline" on ekslikult omistatud [[Albert Einstein]]ile, kuid tema [[relatiivsusteooria]] järgi tuleb just välja, et [[valguse kiirus]] [[vaakum]]is on absoluutne.
27. rida ⟶ 25. rida:
Relativism kritiseerib üksikute eetiliste väärtuste, näiteks [[vabadus]]e, [[õiglus]]e, [[kord|korra]], [[sallivus]]e, [[armastus]]e või [[lihtsus]]e absoluutseks kuulutamist, väites, et ühekülgsel ja liialdatud kasutamisel muutuvad need ebainimlikeks ning et ainult mõistlik tasakaal eri väärtuste vahel võib viia heade ja inimväärsete oludeni.
==Relativismi vastuolulisus==
▲Tavaline argument relativismi vastu tõstab esile, et relativism on seesmiselt vastuoluline. Väide "Kõik on suhteline" on kas suhteline või absoluutne. Kui see väide on suhteline, siis peab maailmas olema midagi absoluutset. Ja kui see väide on absoluutne, siis ta on ise näide tõest, mis ei ole suhteline.
==Tunnetusrelativism==
Filosoofias on relativismi all tavaliselt silmas peetud seisukohta, mille järgi pole olemas [[absoluutne tõde|absoluutset tõde]] (või see on [[tunnetamatus|tunnetamatu]]) ja [[tunnetus]] on [[relatiivsus|relatiivne]]. See seisukoht jääb [[dogmatism]]i ja [[skeptitsism]]i vahele.
[[Immanuel Kant]] jõuab sellise relativismini: [[absoluut|absoluudini]] ([[asi iseeneses|asjad iseeneses]], [[noumenon]]id) pole [[tunnetus]]el võimalik jõuda, sest ta ei saa väljuda oma aprioorse konstitutsiooni raamest.
[[Auguste Comte]] ütleb: "Igasugune olevate seesmise loomuse, nende esma- ja lõpp-põhjuste jne uurimine peab ilmselt olema alati absoluutne, kuna aga igasugune nähtumuste üksikute seaduste uurimine on silmapaistvalt relatiivne, ilma et täpne reaalsus võiks kunagi mingil moel täielikult ilmsiks saada." ([[Philosophie des sciences]])
==Moraalirelativism==
{{vaata|Moraalirelativism}}
Moraalirelativism on seisukoht, mille järgi [[moraalinorm]]id on eri ühiskondades erinevad ning universaalseid moraalinorme ei ole.
==Teadusrelativism ehk epistemoloogiline relativism ==
Teadusrelativism väidab, et [[teaduslik tõde]] luuakse järjestikuste lähendustena.
==Vaata ka
*[[Isomorfism]]
*[[Moraalirelativism]]
| |||