Redaktsioon: 29. aprill 2004, kell 18:11 redigeeri Jaan513 (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Administraatorid 10 382 muudatust põhil. linkideks ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. aprill 2004, kell 18:14 redigeeri eemalda Jaan513 (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Administraatorid 10 382 muudatust P 2 asja Uuem muudatus →
9. rida: Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jääva mere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri aastased kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam [[jää]]kate kui avameres. Seoses sõjasadama rajamisega [[Rohuküla\|Rohukülla]] süvendati [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] eel läbi väinade kulgevaid laevateid. Need tööd olid oma mahult suurimad taolised Tsaari-[[Venemaa\|Venemaal]] üldse. Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, ~~sest~~ keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid [[Kesselaid\|Kesselaiu]] ja Muhu vahel ulatub sügavus kuni 24 meetrini. Üle Väinamere kulgevad parvlaevaliinid, mis ühendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel. Keerulised navigatsioonitingimused ja vahelduv maastikupilt on teinud Väinamere populaarseks purjetajate seas (vaata: [[Muhu väina regatt]]). Väinamere peamine püügikala on [[räim]], teatud tähtsust omavad veel [[ahven]] ja [[tuulehaug]]. ==Välislingid==

Väinameri: erinevus redaktsioonide vahel