Märt Laarman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
34. rida:
1950ndatel tegeles Laarman [[Friedebert Tuglas]]e teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt ka luua palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viie aasta pärast.
1960. aastatel tegeles ta vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid seekord linoollõikes. 60-ndate kanti hakkab Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962 aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui oma kunstniku algusaegadel (20-ndad-30-ndad) levis temal kubism ja suhteliselt kaine ja ratsionaalne stiil, siis nüüd tõi Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks.
Oma loomingutee alguse poole on [[Märt Laarman]] öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikultsee publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". Sellel ajal oli ta üks vähestest Eesti graafikutest ja tema võiks olla üks kunstnikest, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969 omistatakse [[Märt Laarman]]ile [[Eesti NSV]] teenelise kunstniku aunimetus.
| |||