'''Superkondensaator''' ehk '''ülikondensaator''' on elektrienergiasalvestamise[[elektrotehnika|elektrotehniline]] seadeseadis, millesmille energiaabil onsaab salvestatud[[elektrostaatika|elektrostaatilist]] [[energia]]t salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure [[mahtuvus]]ega elektrostaatiliselt[[kondensaator]].
== Ajalugu ==
Selline elektrienergia salvestamise meetod avastati juba [[1957]]. aastal, seoses kütuselemendi[[kütuseelement|kütuseelemend]]i uuringutega. Katsete käigus ilmnes anomaalia et elektrivool ei katkenud koheselt peale gaasivoo sulgemist vaid element tootis elektrit mõnda aega edasi. Uurimisel selgus et selle põhjuseks oli kütuselemendis aktiivse materjali kandjana kasutatud poorne süsinikelektrood, mis suutis hoida märkimisväärset laengut sees. Sel ajal süsinik eripinnaga 400m2/g, omas mahtuvust 80F/g. Järgnevatel aastatel “elektrokeemilise kondensaatori“ nagu seda algul nimetati, uurimised laienesid. Peagi jõuti ka esimese patendini [http://patft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO1&Sect2=HITOFF&d=PALL&p=1&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsrchnum.htm&r=1&f=G&l=50&s1=2800616.PN.&OS=PN/2800616&RS=PN/2800616]. Sarnaselt tänapäevaga püüti selliseid suure mahtuvusega süsteeme kasutada esmalt elektriautodel.
Ka [[Eesti]]s käib viljakas arendustöö superkondensaatorite vallas. Tartu ÜlikoolisÜlikooli juurde on loodud vastav labor, kus uuritakse ja arendatakse uuetüübilisi energia allikaidenergiaallikaid.
