Redaktsioon: 6. detsember 2009, kell 04:23 redigeeri Hardi27 (arutelu \| kaastöö) 4520 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. detsember 2009, kell 04:27 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 364 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=detsember\|aasta=2009}} [[Pilt:Ice_water.jpg\|thumb\|Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles ~~entroopilia~~entroopia kasvab.]] '''Entroopia''' on [[termodünaamika]]s ja [[statistiline mehaanika\|statistilises mehaanikas]] kasutatav [[ekstensiivne suurus]], mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha [[töö (füüsika)\|tööd]], sest osa [[energia]]st on pöördumatult muundunud [[soojus]]eks. Entroopia on üks termodünaamika põhimõistetest. Selle muudab oluliseks [[termodünaamika teine seadus]], mille järgi [[suletud süsteem (füüsika)\|suletud süsteem]]i ~~entroopia~~entroopiaei saa kunagi kahaneda ~~ei saa~~. Seega saavad iseeneslikud protsessid suletud süsteemis toimuda vaid entroopia kasvamise suunas. Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. ~~Vastupidise~~Et käivitada vastupidise protsessi, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, ~~käivitamiseks~~ tuleb teha tööd. == Definitsioonid ==

Entroopia: erinevus redaktsioonide vahel