Burušaski keel: erinevus redaktsioonide vahel

 

{{keeled|nimi=burušaski keel|originaalnimi=

|keelkond=teadaolevate sugulaskeelteta

 

 

}}

'''Burušaski keel''' on teadaolevate sugulaskeelteta ehk [[isoleeritud keel]].

 

 

2000. a andmeil kõneles selles umbes 87 000 [[Burušod|burušo]] rahva liiget [[Põhjaalad_(Pakistan)|Pakistani Põhjaalade]] [[Hunza]], [[Nagar]]i, [[Yasin]]i orus ning paiguti [[Gilgit]]i orus. Umbes 300 kõnelejat elab [[India]] [[Srinagar]]is.<ref>[http://linguistlist.org/pubs/diss/browse-diss-action.cfm?DissID=14723 Linguist List - Dissertation Abstracts<!-- Bot generated title -->]</ref>

 

== Nimetused ==

* [[urdu keel]]es - بروشسکی [burū́šaskī]

* [[inglise keel]]es - [[Burushaski]], [[Kanjut]] ([[Kunjoot]]), [[Werchikwār]], [[Boorishki]], [[Brushas]], [[Brushias]], [[Miśa:ski]]

 

== Keelesugulus ==

 

Burušaski keelt on püütud siduda

* [[Põhja-Kaukaasia keeled|põhja-kaukaasia keeltega]],<ref>John Bengtson, ''Ein vergleich von buruschaski und nordkaukasisch,'' Georgica 20, 1997, 88-94 [http://jdbengt.net/biblio.htm]</ref> ning [[Jenissei keeled|jenissei keeltega]] [[Karasuki keeled|karasuk]]i keelkonnaks,<ref>[[George van Driem]] (2001) ''Languages of the Himalayas: An Ethnolinguistic Handbook of the Greater Himalayan Region,'' Brill</ref>

 

 

* ning vähetuntud [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]] <ref>Čašule 1998, 2003a, 2003b, 2004</ref> .

 

Ükski neist üritustest pole suutnud teadusringkondi veenda.

 

 

== Laenud ==

 

Bergeri sõnaraamatus ''[[The American Heritage Dictionary of the English Language]]'' (1956) väideti, et ainus [[proto-indoeuroopa keel]]de tuletatud puuvilja nimetus - ''*abel'' (vrd [[leedu keel]]ne obuolys, [[inglise keel]]ne apple) võib olla laenatud burušaski keele eelkäijalt. (Tänapäeva burušaski keel keeles tähistab sõna /balt/ nii õuna kui õunapuud.) Teised keeleteadlased taandavad vastava ingliskeelse tüve proto-indoeuroopa ajajärguks kujule ''*mel-'' või väidavad, et tollal vastav sõna üldse puudus ning sarnased [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] sõnad on erinevad indoeuroopa keelerühmad eraldi laenanud seni tundmatutest võõrkeeltest.

 

Tänapäeva burušaski keel keeles on palju [[laensõna|laensõnu]]

 

* ja naabruses kõneldavast [[hiina-tiibeti keeled|hiina-tiibeti]] keelkonna [[balti keel]]est

 

Omasõnavara osatähtsus on siiski üüratu.

 

Ka [[dardi keeled]] on laenanud omajagu sõnavara burušaski keelest.

 

== Murded ==

 

* [[Yasin]]i (ehk Werchikwāri) murre on väidetavalt kõige vähem mõjutatud [[keelekontakt]]idest naabritega ning kõige eripärasem.

 

==Kirjaviis==

 

Burušaski keeles kirjutatakse harva. Luuletaja [[Nasir al-Din Nasir Hunzai]] jt on kirjutanud [[araabia kiri|araabia kirjal]] põhinevas [[urdu keel|urdu]] tähestikus, kuid [[õigekiri|õigekirjas]] pole kokku lepitud.

 

[[Tiibet]]i allikates mainitakse [[Gilgit]]i oru ''Bru-śa'' keelt, mille kõnelejad olevat toonud [[bön]]i usu [[Tiibet]]i [[Zhangzhung]]i ja [[Kesk-Aasia]]sse. Nende tähestik olnud ka [[Tiibeti kiri|tiibeti kirja]] aluseks. Seega võib burušaski keel olla olnud minevikus tähtis [[kirjakeel]]. ''Bru-śa'' keelseid käsikirju pole ometi leitud.<ref>[[George van Driem]], ''Languages of the Himalayas,'' Brill 2001:921</ref>

 

Keeleteadlased kasutavad mitut [[ladina kiri|ladina kirjal]] põhinevat [[transkriptsioon]]i. Burušaski Uuringute Akadeemia koostöös [[Karachi]] Ülikooliga avaldas hiljuti burušaski-urdu sõnaraamatu esimese köite (A-st {{unicode|C̣}}-ni) enim levinud ehk Bergeri kirjaviisis, mida kasutame ka käesolevas [[artikkel|artiklis]].

 

== [[Fonoloogia]] ==

 

Burušaski keeles on 5 [[täishäälik]]ut, /i e a o u/. <!-- Pikad täishäälikud võivad lüheneda. Various contractions result in long vowels --> [[rõhk|Rõhulised täishäälikud]], mida Bergeri transkriptsioonis märgitakse [[akuut|akuudiga]] kipuvad olema pikemad ning [[suletud täishäälikud|suletumad]]{{IPA|[ɪ ɛ ʌ ɔ ʊ]}} kui rõhutud täishäälikud [i e a o u]. Pikki täishäälikuid on ka [[laensõna]]des ja üksikuis [[Onomatopöa|helijäljendeis]] (Grune 1998). Hunza <!--(in some expressive words)--> ja Nagari <!--(also in proper names and a few other words)--> murdes võivad kõik täishäälikud [[nasalisatsioon|nasaliseeruda]].

 

Berger (1998) loetleb järgmisi [[kaashäälik|konsonant]][[foneem]]e (- vasakul on Bergeri transkriptsioon ja paremal [[help:IPA|IPA]] ehk [[rahvusvaheline foneetiline transkriptsioon]]).:

 

{|class="IPA wikitable"

|-

|}

 

== Viited ==