[[Pilt:Bakunin_Nadar.jpg|right|300px|thumb|''Portreefoto Mihhail Bakuninist'']]
'''Mihhail Aleksandrovitš Bakunin''' ([[vene keel|vene k.]] Михаил Александрович Бакунин); ([[30. mai]] [[1814]] [[Tveri kubermang]] — [[1. juuli]] [[1876]] [[Bern]]) oli tuntud [[Venemaavenelased|vene]] päritolu anarhist, [[revolutsionäär]] ja [[filosoof]], keda peetakse sageli ka [[anarhism]]i isaks.
==Elulugu==
===Lapsepõlv ja sõjateenistussõjaväeteenistus===
Bakunin pärines vene [[aadelpõlisaadel|põlisaadlist]]. 14-aastaselt saadeti ta [[Peterburi]] sõjakooli ning peale selle lõpetamist teenis ta kuni [[1835|1835. aastani]] ohvitserina [[Minsk]]is ja [[Hrodna]]s. Alates [[1842|1842. aastast]] elas Bakunin [[Berliin]]is, [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is ja [[Šveits]]is. Pariisis tutvus ta lähemalt [[Karl Marx]]i ja [[Pierre-Joseph Proudhon]]iga. [[1848|1848. aastal]] võttis Bakunin osa [[Slaavi Kongress]]ist [[Praha]]s, mis lõppes [[ülestõus]]uga, mille üheks juhiks ta oli.
===Vangipõli===
[[1849|1849. aasta]] [[mai]]smais [[Dresden]]is vallandunud vastuhakkamisel sattus Bakunin revolutsionääride etteotsa ja nende kujundatud [[valitsus]]e liikmeks. Selle eest karistas [[kohus]] teda [[surmanuhtlus]]ega, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega. [[1851|1851. aastal]] anti Bakunin üle VeneVenemaa võimudele. Hoolimata mõjukate omaste palveist tsaarkeiser [[Nikolai I]]-le paigutati ta [[Peeter-Pauli kindlus|Peeter-Pauli]], hiljem [[Schlüsselburg]]i [[vangla]]sse ning saadeti [[1857|1857. aastal]] [[Siber]]isse, kus ta [[Irkutsk]]is oli lähemas kontaktis oma onu, Ida-Siberi võimuka [[kindralkuberner]]i [[Nikolai Muravjov-Amurski]]ga.
