Soomusrongirügement: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
39. rida:
*tehnikatöökoda,
*töökomando,
*meditsiiniambulants
Soomusrongi nr. 2 Valgast ületoomine probleeme ei tekitanud. Kuna kasarmud olid juba ehitatud oma aja kohta küllalt moodsad ja avarad, siis paigutati isikkoosseis põhiliselt soomusrongi nr. 3 kasarmusse.
135. rida:
Soomusrongid olid rahu ajal väljaõppe- ja katteüksused. See tähendab, et neid võis vajaduse korral koheselt [[lahing]]usse saata, kuid kaitseplaanide kohaselt pidi [[mobilisatsioon]]i korral iga soomusrongi koosseisus olevatest kergetest ja rasketest suurtükivagunitest moodustatama üks kerge ja üks raske soomusrong.<ref name=Soomusrongid21>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref> Piirikatteülesandeid pidid täitma soomusrong "Kapten Irv" [[1. Diviis]]i ja soomusrong nr. 3 [[2. Diviis]]i kaitsepiirkonnas.<ref name=Salo161 />
1936. aastal asutati vastvalminud kolmest raudteekahurist raskekaugelaskepatarei (rahuajal oli ainult üks neist raudteekahureist meeskonnaga komplekteeritud, kuna muidu oleks tekkinud vastava ala [[ajateenija]]te üleproduktsioon).<ref name=Soomusrongid21 /> Juuni lõpus
1940. aastal hakati kergeid lahinguvaguneid likvideerima ja nende kahureid [[jalavägi|jalaväele]] üle andma. Sõja korral pidi rügement välja panema ainult kaks rasket soomusrongi, millel on 107 mm kahurid ja 152 mm haubitsad. Samal ajal tuli jätkata raudteesuurtükiväe arendamist (kahele platvormvagunile oli parajasti käimas kahurite pealemonteerimine). Kõik need tööd jäid pooleli 1940. aasta suvel.<ref name=Soomusrongid21 />
| |||